Ciao

Oleme elanud siin mõnusat seltsielu … sügisel käisid külas Jana ja Kristjan….. jõuludel olid siin Egoni ja Tiidu pere koos lastega….. aga peamiselt oleme olunud koos Marguse, Marje, Regina ja Egoniga…. hommikul vaatame prognoosi, krõbunad piimaga/jogurtiga, kohvi…. mmmm…. otsustame kelle autoga ja kuhu randa…. kalipsod nöörilt… ja minek :) Õhtul väike päeva analüüs, hea söök ja vahest väga hea söök…. ning parimatel päevadel rumm koolaga + megamaitsev sidruniviil otse videvikupoest :) Jah, tegelikult võiks öelda, et elame täielikku maaelu spordi lainel aga meile on seltsielu siin küllaga :)

 

Täna ärgates avastasime et kõik sõbrad on saadetud tagasi põhjamaale, kus hetkel uudistest loetuna on 40 kraadi külma…. prrr. Selles suhtes ei tahaks nagu viriseda aga ka meil on täna väljas 8 kraadi:(

 

Novembri II nädalani puhusid siin termokad ja tuul oli soe ning ühtlane. Peale seda on aga tuult toonud siia peamiselt tsüklonid. Kuna sel aastal ründasid kogu Euroopat erineva nimega tormid, siis meile tähendas see palju põhjatuuli, mis omakorda tegid ilma suht ruttu külmaks. Seega olen  sõitnud alates detsembrist kahe täispika kalipsoga ja üle 1h vees olla eriti ei taha. Merel on vesi soojem kui flätil. Õhk siis keskmiselt 12-16 kraadi (öösel vahel isegi 7 kraadi) Vesi flätil 12 kraadi ja merel 15 kraadi. Meie seltskonnas on kõik aga racerid ja windsurfarid või wavearid e. sõidavad merel….flatil ajan freestyle asju ainult mina… kohalikud ka enam vees ei käi (sest on liiga külm) ja nö fun element on täitsa maas – üksi surfates ei panusta 100%, sest pole kedagi, kes aitaks, kui midagi pekki läheb…. samuti 12 kraadisesse vette pidevalt kukkuda pole üldse tore :)

 

 

Jaanuarini tegin peamiselt freestyle trenne. Sain oma f-16 suht korda. Tegelesin swich’is loopide ja downloopide, back ja railey to slide hp-ega. Tuletasin meelde mõned doble old school trikid, crabid.  R2blindi olen vahelduva eduga samuti proovinud, kuid kevadel püüan sellega rohkem tegeleda, sest tormituultes, jalgu praktiliselt mitte tundes, on maandumiscrashid päris valusad.

 

Aga tänu sellele külmale olen viimasel ajal käinud meestega merel ja avastanud race laua :) Kuna saan lauda vaid siis kui Rannost midagi üle jääb (arvestades, et eelmine kuu sõitis ta 1114 km ja  47 tundi e. ei jäänud eriti midagi üle :) ), siis ei ole jõudnud sellega päris sina peale saada, samas triibutamisega saan juba hakkama. Üks päev harjutasin wave lauaga takke  ja suutsin isegi mõned ära teha. Race lauaga sõites proovisin korra merel ka takkida, kuid selleks hetkeks kui halsivahetus kätte jõudis, olin juba nii väsinud, et mõte ei jõudnud üldse järele, et kuidas see nüüd võiks käia. Selle elukaga üles tuult minna on väga tore, kuid alla tuult sõitmine on palju keerulisem. Ma ei julge üksi kaugele sõita ja see tähendas, et peale 2 krüssu hakkas tants laual, et natukenegi kaldale lähemale saaks…. tollel korral päris kaldale ei sõitnudki – otsustasin enne lauast paadi teha ja lihtsalt selle peal istudes alla tuult purjetada ;) Eile käisime üle pika aja flätil ning paar korda õnnestus mul mingi nipiga laua suund paremini alla saada ning peale 15 minutit sõitu, polnudki ma väga väsinud :) Mere ja fläti sõitu muidugi võrrelda ei saa ja seega ootab mind ees põnev õppimeise aeg. Veebruar on meil siin veel külm ( keskmiselt 10 kraadi) ja minu õnneks tõmbab Ranno oma koormuse natukeseks alla  – seega saan kindlasti rohkem race lauaga harjutada. 1 märtsil 2011 ärkas Ranno üles ja otsustas raceima hakata…. näis milline unenägu mind sel päeval  külastab ;)

 

Vaatamata sellele, et siin on suhteliselt jahe, oleme veendunud, et talvitumiseks Euroopas on Sitsiilia väga hea valik. Kui jaanuar-veebruar vahele jätta, siis on siin täiesti talutav temperatuur. Race trenne saab siin eduliselt ka jahedaga teha, sest merel racides läheb keha ikka soojaks ning mütsiga sõites pole üldse probleemi. Freestyle’i jaoks muutub flätt natuke liiga külmaks aga samas ei pruugi see iga aasta nii olla – kohalikud ütlevad, et sel aastal on jahedam kui tavaliselt.  Kuigi temperatuur tundub oluline, siis sellest veel olulisem on tegelikult ju TUUL – ja tuult on siin olnud palju :) Seega jään ootama ilma soojenemist, et Sitsiilia Lo Stagnone spot muutuks jälle parimaks surfispotiks Euroopas :)

 


  • Facebook
  • Twitter

Sitsiilia

Sel aastal maandusime siis Sitsiiliasse. Kaalusime küll viimase minutini Boracayd ja Kanaari saari aga lõpuks otsustasime ikka kõigepealt siia tulla. Mõtlesime, et kui ei meeldi, siis lähme siit edasi kas La Mangasse või Boracayle.

Esimesed kolm päeva leiutasime kohe uusi variante, et kuhu siis edasi, sest Itaalia ei meeldi meile kohe üldse. Aga peale seda kui leidsime üles flätika ja  saime seal sõita, siis plaanid muutusid:)

Jah, surfispotid on siin meie jaoks ideaalsed. Flätt Lo Stagnones – enamjaolt rinnuni vesi ja kalda lähedal põlvest puusani. Põhjas pehme muda ja liiv. Ka suure tuulega on vesi suht sile. 20 km kaugemal on Marzala de Vallo rand, mis meenutab mulle Tarifat kui puhub poniente -sügav vesi, lained ja hoovus. Seega on olemas nii ideaalne uute asjade treeningspot kui ka trikkide kinnistamiseks raskemad tingimused.

Kõik muu siin on aga harjumatu. Ranna lähedal olevad korterid on hirmkallid või väga nigelad. Seega elame praegu Marsala vanalinnas ja veame iga päev oma surfikama ning auto pargime päris kaugele. Poes on toit samuti väga kallis ja kurvaks teeb see, et peale pasta pole siin midagi head osta…. igatsus krevettide ja kalmaaride järlele on megasuur…. ka puuviljavalik on tavaline. Selles suhtes igatsen Hispaaniat.  Liiklus on samuti hullumeelne…. piibitamine käib ette ja taha ja mulle meenutab see täielikku kaost. Ma ei saa aru, et kui on liikus reguleeritud, siis võiks sellest lihtsalt kinni pidada ja kõik sujuks…. täiega kilplased…. ise on ka täitsa närvis seal roolis aga midagi ette ei võta, et asi paremaks saaks. Ja veel prügimajandus. Aasias ma sain aru, et miks rämps igal pool laiali on… no keeruline on keset pära-põrgut suure rahvaarvuga maalapil seda ohjes hoida aga siin…. ma ei saa aru??? Kõik kohad on si–a täis ja prügikastid punnitavad üle. Peale selle on terve linnapilt täis umbrohtu kasvanud teeääri…. liiguks nagu mahajäetud linnas. Ainult Vanalinn on väga ilus ja romantiline.

Jah, peab harjuma – eks see on nende kultuur ja ega ma seda väga südamesse ei võta – peamiselt kirjutan sellest, et kui keegi plaanib siia tulla, siis lihtsalt oleks kursis, mis siin tegelikult toimub. Õnneks rannas on  kõik ok. Lo Stagnone spot on eriti kõva. Seal on kohvik ja wc ja internet ning isegi muru on kõik ilusti aetud:)

 

Aga nagu Triina ütles, et kui surfispotid on head, siis kõik muu ei oma tähtsust. Nii kavatsemegi siin edasi elada. Kui kellegil on plaanis liituda, siis andke teada:)

 

Hetkel olen haige, sest saime enne Eestist lahkumist “kingituse” kaasa. Seega on olnud aega mingeid klippe kokku panna. Tegin spotidest ülevaate ja lihtsalt siinsest  linnapildist. Lõpuks panin kokku eelmise aasta Tarifa klipi ja võtsime kiirelt linti  mõned hetked merel, et jäädvustada minu 2 surfiaasta lõpp. Nii et check it out!

 

Surfispotid: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Linnapilt: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Tarifasurf: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/0/lMr7IK_Bq6Q

Kerli 2 aastat kitesurfi:  


  • Facebook
  • Twitter