Arriving Austraalia – kuidas meie esimesed nädalad mööduvad P&A


Dance of Colors on lõppenud, asjad koristatud, ärevust ainult pole. Kõik on paigas, käidud on piisavalt ja nüüd tuleb minna, mis siin enam närveerida. 18.00 paadi peale ja kruiis Rootsi. Oeh, ma ei mäletagi enam millal viimati kruiisiga sõitsin. Kolame natuke ringi, ostame paar vidinat, joon kolme eurost õlut, mis tundub eriti kallis ja teeme varajase õhtusöögi ja siis magama. Sadamas tervitab meid Kadi, kes tuli meile vastu, et küüti pakkuda lennujaama, mis on eriti mugav, kuna 30kg kotid lihtsalt ei kannata bussiga trippimist. Väike peatus MCDs ja olemegi lennujaamas. Natuke pinget ja asjade ümbertõstmist ja Qatari 30kg poliitika on meie poolt. Lennuk pole meeletult suur nagu KLMil aga mis programmid, millised mugavused lennu ajal, see on teine level ja õhukino võis alata, ühe filmi ajal ei jõua ära oodata, millal juba järgmist saab näha. Aknad pole enam tõsturitega vaid elektrooniliselt tumendatavat ja kõik on touchscreen igal pool.
Jõuame Qatari, Dohasse, bussisõit 30 minutit viib meid terminali, mis on rahvast pungil. Järjekorrad poodides on minimaalselt 30 inimest, kõik toolid on kinni ja isegi põrand on kinni – shock! Mis toimub, miks nii palju inimesi, pidime seal ju 7 tundi aega veetma ja kuidagi kuskilt oli soov näha vaikset vaibaga kaetud lennujaama, kus saab peatäie magada, et edasi Singapuri minna. Paar põrandakoha vahetust, hambapesu ja siis leiame kahe akna vahel sellise parajalt laia kinnise tsooni, kus saab lõpus pikali heita korralikult. Põrand on kõva ja lennukeid tõuseb iga 2 minuti tagant õhku, aga uni on võimsam ja 3 tundi hiljem, on üle poolte neist inimestest laia maailma lennanud ja saab isegi paari ootamisega pudeli vett poest osta. Lend Singapuri on sama filmirohke nagu Qatari.
Singapore – linnriik – seadused, maksud, korralikkus, puhtus ja kallidus. Väike ärevus lennujaamas, kuna olin sigarette kaasa ostnud 10 pakki, aga nende eest oleks pidanud tollis maksma maksu kolmekordse hinna, millega need ostsin, plus trahv. Tollimehe valivad silmad suunasid ka meid röntkenisse oma megapagasiga, aga sealt nad kisa ei tõstnud ja jätsime oma megapagasi kogu surfivarustusega lennujaama pagasihoidu seekord ilma trahvita. Metroo viis meid hotelli Littele Indiasse. Metroo jaamast väljudes lõi meid 35 kraadi niisket kuumust otse näkku, nii et minu higinäärmed asusid kohe virkalt toimetama. Väike tuba, katusebassein ja maailma parimad söögid jalutuskäigu kaugusel. Hommikusöögiks olnud päris õige kätega söödud terav kõhutäis oli kogemus omaette väikses nurgapealses Hindude kohvikus, kus süsipruunid silma ei olnud Annetti blondidest kiharatest väga ehmatunud vaid nosisid sama kraami mis meie. Metroodsõidud, ujumine beachil, lõbustuspargid, shoppamine, puhtus, 40 dollarit maksev lõunasöök on paar iseloomustavat märki ja tegevust Singaporis. Ujume oma katusebasseinis, vedeleme niisama, higistame 37 kraadises kesklinnas ja naudime kondistioneeriga jahutatud hooneid ja einestame ülimaitsvat India sööki. Ilus jõe ja merega linn, kus Hindud, Hiinlased ja muud maailma rahvad vaikselt oma tegemisi teevad. Meil on aeg oma destinatsiooni lennata peale 2 päevast puhkust Singapuris olemegi väikses Tigeri lennukis veel 5 tundi, kuniks Austraalia meie lennuki rattaid puutub. Toll, pass, koerad, odavam(aga väga kallis) alkoholipood otse lennukist väljudes ja Hendrik juba lehvitab. Hendrik Vesi, minu hea nooruspõlve sõber , kellega hakkame maja jagama on meil vastas. Pime, natuke hirmutav aga huvitav teekond viib meid ka läbi kõrghoonete sirguva kesklinna meie uude koju. Ühekorses majas tervitab meid Kristel, kes on vaaritanud mõnusaid suupisteid shushit ja loomulikult on külmkapis ka mõnus külm õlu. Vahetame muljeid, sätime kama oma tuppa ja tervitame asutraaliat.
Esimesel päeval tuleb Remi ja Liisi meile külla, kellega saame kesklinna asju minna ajama. Mobiil, pangakonto ja maksunumber tehtud, õhtu võib alata. Külalis tuleb nagu seeni peale vihma ja tutvume uute ja huvitavate inimestega kellele jääme kindlasti tänu võlgu abi ja info eest mida kõike jagatakse. Teine päev jõuame ka mereäärde, kus tormine pilves ilm meenutab eesti surfipäevi. Külm on siin veel praegu jah külm, õhtuti lausa 9 kraadi ja mõte oma paksud riided koju jätta oleks täielik viga olnud. Surfates tundub peale igat kukkumist, et hai võtab tagumikust, aga pääsen. Peale surfi lähme uute sõprade poole õhtut veetma ja saan oma esimese vasakpoolse liiklusega autosõidu teha. Elu siin on nagu USA filmis, kõik elavad suurtes majades, kus on siis 2 või 3 magamistuba mille peale jagatakse maja, kus paremates võib leida mängutoa, trenniruumi, garaazi külalistetoa ja veel tube, mis on kõik oma eesmärkidega. Meie kodu on hubane ja natuke pisem, aga kõik on olemas, hoov, elutuba, söögituba, magamistuba ja 3 majakaaslast.
Esmaspäev saabub ja läheb jubedaks sebimiseks, kõik on tööl, Annett otsib tööd ja mina olen juba ennast roheliseks otsinud, et autot leida. Käin vaatamas, ühte, teist ja kolmandat…. oeh päev läbi. Iga liigutus siin linnas võtab miinimum 20 minutit autoga. Seda siis arvestatakse lähedal olevaks kohal, natuke kaugemal olevad kohad on 45 – 60 minutit autoga sõita. Ühistransport on siin nõrk ja sellega liikumine võtab 3 – 8 korda rohkem aega kui autoga. Söögi poolest on kõik olemas, isegi hapukoor. Auto otsimine on juba veninud 4 päeva ja kopp on ees, kuniks lähme Remiga ühte Mitshubisi Challengeri (pajero sport) vaatama ja jackpot. Pimedas ostetud auto, aga kõik tundub soliidne ja töötav. Minu esimene jeep on ostetud ja olen päris õnnelik, sest just seda ma tahtsingi, nüüd jääb oodata millal mägedesse ja randadesse sellega hullu lähme panema.
Annett leidis töö, mitte alalise küll aga iga nädal midagi toimub ja mul õnnestub ka ennast kohtadesse kirja panna ja on lootust kellegi jaoks minna kuskile orja panema – aa siin on ikkagi väga kallis elada niisama õhust ja armastusest ja iga suvaline töö on suhteliselt hea palgaga, millega elad väärilist elu, seega tuleb meil natuke oma ajast tööle kulutada, et seda kõik mis siin pakutakse nautida saaks.
2 nädalat sisseelamisaega, palju sõpru ja pidusid, natuke surfi, väga head surfitingimused (loe haisid veel pole näinud), inimesed on lõbusad sõbralikud ja nii on neil kombeks. Mõni päev on juba 37 kraadi sooja päeval ja samas teine päev 21. Graafikud ja elurütm hakkab tekkima, mis on tekitanud vajaduse omada 2 autot, millest teist hakkasime täna otsima.
Mõni päev hiljem oli 3,5l Verada olemas, sportlik ja mõnus auto, tahab natuke putitamist. Nüüd oleme mõlemad vabad liikumises.


  • Facebook
  • Twitter