Uskumatu Kullaranik

Well hello people look who’s back :D jah nii uskumatu, kui see ka ei ole siis jah tõesti lõpuks ometi ma kirjutan jälle. Ei ma ei ole teid ära unustanud aga ma lihtsalt ei ole viitsinud kirjutada. Iga päev olen seda edasi lükanud kuni tänase päevani, tegelikult isegi tänase päeva suutsin edasi lükata ja alles õhtul kirjutama hakata. Õhtul on hea kirjutada ei pea palju kirjutama, sest ma pean vara voodisse minema, et siis sealt vara välja tulla. Esimesed märgid sellest, et ma ei ole kirjutanud ilmnesid siis kui Valmar Ammer vihjas blogipidamatusele. Viskasin pilgu põrandale häbenesin natuke ja oligi asi jälle unustatud :D Aga nüüd olen ma siin ja täiesti teie päralt. Noh küsige, mis teada tahate?  Vaikus ? Jälle ma pean ise rääkima, mis vahepeal toimunud on.
Minu mäletsemist mööda viimases postituses ma mainisin, et hakkame Gold Coasti kolima. Jätkan siis sealt kus pooleli jäin täpselt sealt kus pooleli jäin. Lahkumiseni on aega täpselt üks nädal asjad pakkimine toimub viimasel päeval, sest alles siis tulevad kolimismehed asjadele järele/järgi Sirje teab paremini. Plaan nägi välja siis selline, et kõik asjd konteinerisse ja ise autoga Perthist —-Gold Costi kõlab nagu roadtrip, mida see kahtlemata ka on. Nädala algul uurisin sõber Elmolt, et kas ta teab kedagi kullarannikul, kes võiks kuldsete kätega töömeest vajada. Elmo nimelt pesitses 2 aastat kullakal ja talle väga meeldis seal :D . Nii uskumatu, kui se jälle ei ole, mäletate selle postituse algus oli ka uskumatu. Ma parem panen pealkirjaks “Uskumatu Kullarannik” ah mis sellest arvate? Jälle ma kaldun teemast kõrvale uskumatu ma ütlen. Elms ütles, et just päev kaks tagasi üks eesti tüüp Ints sellest saate ise ka aru, et see tuleb nimest Indrek oli otsinud abikäsi. Numbrid vahetatud, tõmbasin järgmine päev valetan sama õhtu tõmbasin kõne peale ja uurisin kas abikäsi on vaja. Ma ei öelnud talle, et mul kuldsed käed on teate küll vahel võib tööots jääda saamata just tänud üle kvalifitseeritusele. Ühesõnaga jutt oli lühike ja konkreetne töö algab esmaspäeva hommikul mina helistasin vist oli neljapäev krt seda teab, mis päev oli aga ma arvan, et oli neljapäev. Pidin olema kohal kullarannikul hiljemalt esmaspäeva hommikul, sest siis pidi toimuma väljasõit Jambasse, mis on kullakalt mingi 203 km. Minule tähendas see seda, et ma pidin loobuma roadtripis. Roadtripist ,mida ma kunagi enne teinud ei olnud ja ilmselt kunagi ei tee ka. Otsustasin töö valida roadtripi asemel, kuna sõber Priidu oli Gold Coastis kohanud eestlasi, kes ei olnud kuu või kahe jooksul tööd leidnud. Mitte, et see mind eriti huvitas, sest ma tean ma saan alati tööd ükskõik kus iganes ma ka ei oleks. Iga üks leiab mingi töö, kui tal ikka hädasti seda vaja on. Tööd pidi olema 2 nädalat elamine ja osa toidust makstakse kinni ma arvan, et midagi paremat on raske tahta, kui suundud pea ees uude linna. Leppisime Itsuga kokku, et lendan sinna, kas laupäeval või pühapäeval sõltuvalt kuidas ma lennuki piletid saan ja magan ühe öö tema juures diivanil. Teatasin Andresel ja Kaisale kurva uudise, et peavad ilma minuta roadtripi tegema. Nad olid pigem õnnelikud, et ma kohe töö sain. Ja ongi kell nii palju, et peab magama minema homme ju vaja Intsuga tööle minna jälle :D aga ma luban, et kirjutan selle loo lõpuni. Ilusaid unenägusi :D
Kuhu ma siis jäingi oma ülipõneva looga ah jaa lennukipileteid oli vaja, et oma uuele saatusele vastu lennata. Õnneks läks see protseduur valutult sain pileti 300 doltsi ringi ja lend oli laupäeva öösel nii, et kullakale saabusin pühapäeva hommikul kõlab loogiliselt :D Andsin Intsule info edasi ja leppisime kokku, et tuleb mulle rongi vastu Nerangi. Jah just sait õigesti aru rongi vastu kuna pidin Brissist võtma rongi, et Gold Coasti saada. Brissbane ja Gold Coasti vahe on 80 km rongil läheb selle läbimiseks aega umbes 1,5 h pole just ülearu kiire rong. Enne Perthist lahkumist koristasime põhjalikult ära maja kus elasime pärast läksime tegime viimase õhtusöögi linnas, jõime natuke veini ja saime kokku sõpradega keda ilmselt enam kunagi ei näe :D nali . See oli siis eelviimane päev. Viimasel päeval oleks mul peaaegu õnnestunud oma Magna maha müüa aga ostja oli sedapuhku mingi ozi naine kellel oli kaasas ozi mehaanik (täielik jobu). Kõigepealt jäid nad kohtumisele hiljaks mingi tunnike ja siis hakkas jobutsema no kuidas sa müüd sellisele auto. Igal juhul mina seda ei suutnud ja sõitsin minema :D Ei jäänudki muud üle kui oma armastatud sõiduvahend jätta Perthi teada tuntud autoärikale Rainerile müüa. Aeg lausa lendas käest tänu sellele mehaaniku jobule. Palusin siis Remil ennast lennujaama sõidutada algselt pidid seda tegema Freid Puhtvend (teada tuntud löömamees) ja Erts Platoone (umbes sama masti mees :D ) aga neil läks kiireks ja nii pidingi paluma Remil (teada tuntud chill vana) ennast lennujaama sõidutada. Tal ei olnud selle vastu midagi sai ju minuga viimast korda chillida :D
Lendamine oli üli äge nagu te kõik teate toit ääretult maitsev vähe reisijaid jalgadel palju ruumi jne. Virisemiseks absoluutselt mitte mingit põhjust. Kallasin ühe õlle sisse ja nokkimine võis alata. Ahaa teil tekkis küsimus, miks Andres ja Kaisa mind lennujaama ei viinud? Selle pärast, et nemad asusid teele juba päev varem oli ju vaja sõita neil 4 päeva. Saabudes Brisbane lennujaama oli tuju nokkimisest endiselt laes ja kõik oli nii uskumatu. Majandasin ennast lennukist välja haarasin juba legendaarsek saanud punase seljakoti ja seadsin sammud rongijaama. Rongijaam on kohe lnnujaamas, kas pole mitte uskumatu ja veel uskumatum oli see, et esimene rong läks tunni aja pärast. Olin seda küll enne netist uurinud aga ei tahtnud uskuda :D mõtlesin, et lähen kohale ja kaen oma silmaga, kas tõesti võib see nii olla. Nii uskumatu , kui see ka ei olnud aga nii ta oli :D ei jäänudki muud üle kui passida seal tunnike. Õnneks ei olnud ma seal üksi vaid oli teisigi kes tulid oma silmaga seda imet kaema. Igavast passimisest oli asi kaugel kuna minu kõrvale sättis ennast mõnusalt sisse üks ozi kinnisvara maakler ärimees no ühesõnaga mingi selline tüüp. Nagu neile juba tavaks on saanud siis peaad nad kohe rääkima hakkama ja nii ka see kord. Juttu jätkus terve ooteaja ja rongi sõidu. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama mida ta rääkis, sest ega ma kõike täpselt ei mäleta ka kuna uudistasin vahepeal rongiaknast välja piiluda. Kaemaks kuhu ma siis seekord omadega maandunud olin. Ütlen teile kohe ära, et see pilt, mis avanes ei olnud ilus vaid MA SEN DAV MASENDAV uskumatu olin sõnatu. Küsisin isegi tollelt tüübilt, et kas selline ongi see kohake kuhu ma suundun. Õnneks tuli sealt eitav vastus. Rongitee oli lihtsalt ehitatud kuskile agulisse või tööstusrajooni. Kahju, et ma pilti ei teinud oleks saanud teile ka näidata, mis vaade avanes, mitte muidugi kogu teekond ei olnud selline vahepeal oli lihtsalt nii paks udu, et mitte midagi ei näinud see oli isegi parem variant. Aga kõrbest tulnuna tundus siine loodus ikka väga roheline ja lopsakas. Kohati meenutas isegi eestit natuke kui mäed ära võtta. Karjamaad olid pudulojuseid täis nii palju kui läbi udu näha oli aeg ajalt. Nii nagu Intsuga kokku lepitud sai võttis ta mind Neragin peatusest peale ja sõit Gold Coasti südamesse võis alata (10-15 min sõitu :D ). See sõit oli juba palju ilusam ja meeldis mulle juba palju rohkem. Veetsime ühe toreda pühapäeva Intsu ja teiste eestlastega kullakal hängides. Selline oli siis saabumise lugu edasi läheb lugu töiseks ja tunduvalt lühemaks :D Seniks aga olge mõnglid ja ja ja juba nägin fesarist, et teil on laulu ja tantsupidu seal ja et te kõik olete karjakesi seal koos ja teete üksteise võid selfisi. Mul on selline küsimus, et kas selles see laulu ja tantsupidu seisnebki nüüd. Aga ilmselt ma lihtsalt olen kade, sest kunagi kui mina seal kepsutamas käisin siis ei olnud fesarit ja nutitelefone pidin kõik selle enda teada jätma. Keegi ei teadnudki, et ma seal käisin, et ma seal olin lihtsalt uskumatu :D Ok aitab halast varsti siis tööjuttu teile.
Näete ja veendute ise, kui raskelt mul see kirjutamine tuleb. Teil tekib küsimus aga, miks ma siis üldse kirjutan? Loll küsimus aga ma annan hea vastuse, sest ma ju hoolin teist :D Ok lubasin tööjuttu puhuda veits. Töö mille ma suutsin endale sebida läänekaldalt idakaldale on basseinide renoveerimine. Esimene töö oli Yambas, mis on austraalaste poolt taevani kiidetud suvituskoht. Koht ise on kullarannikult 2h sõitu. Minu arust täiesti mõtettu koht kuhu minna talvel, suve kohat ma ei oska öelda. Aga peale 22:00 enam ühtegi meelelahutus asutusse sisse ei saa ainult välja :D geniaalne. Ja neid asutusi kokku oli seal kaks võibolla kolm aga mitte rohkem. Soovitan kõigil minna ja ise veenduda. Lõppude lõpuks ei läinud me sinna meelt lahutama vaid tööle. Kahe nädalaga pidime ära renoveerima 2 lahmakat resordi basseini. Töö ise on algul veits tolmune kuna bassein tuleb käsilihvijatega ära lihvida aga nagu te näete siis see ei tapa. Ükspäev muretsesin täiega ja muretsesin endale GoPro black edition+ i ma ei maini seda, et kekutada või no kui siis natuke aga mulle tundus, et see on hea koht kus seda kasutada ja väike timelap teha. Nii, et ma ei hakka teile basseini renoveerimise protsessi ümber jutustama lisan siia lingi kust saate seda ise kaeda. Nüüd kõige olulisem asi, mul õnnestus see kilpp maha müüa tüüpidele, kellelt boss (John) materjale ostab. Mitte küll see konkreetne klipp, sest pidin seda natuke muutma ja paremaks tegema aga mõte jääb samaks. Ise elasime selles samas karavanpargis umbes 40 ruuduses majakeses 2 magamistoa ja avatud köögiga elutoas. Mitte millegi üle kurta ei saanud kuna John hoolitses kõige eest see tähendab maksis :D . No ja polegi nagu midagi rohkem tööst rääkida. Peale 2 nädalat Yambas oli mul vist nädal vaba kuna Johnil ei olnud rohkem tööd pakkuda hetkel. Aga andsin talle teada, et kui midagi tuleb ja abi on vaja siis andku Intsule märku ja ma olen käsi. Ei tahtnud ennast kohe mingi kindla tööga siduda kuna eesmärk miks ma siia kullarannikule tulin oli ja on endiselt leida endale mingi modelli tööd. :D Olen käinud siin kahes agentuuris mõlemad olid huvitatud minust ja ühega tegin ka lepingu. Olen käinud ühel castingul, kus pidin mängima purjus turisti ja homme lähen teisele castingule, kus ma ei tea mida ma teen veel :D Tundub, et enamus castinguid on Brissbane-is mis on veits tüütu aga tuleb minna kui võimalus on. Kes veel ei tea siis ostsin endale auto sedapuhku holdeni (opel)  Astra 1,8 turbot ei ole veel :D veits ökom kui 3,5 Magna :D Ja nii ongi nautige suve meil ka siin suvi hoolimata sellest, et tegelikult on talv. Ei hakka suve pilte siia toppima võite ise facebookist vaadata kuidas suvi välja näeb võis siis lähete õue ja naudite seda :D seniks aga TSAO


  • Facebook
  • Twitter

Seda nimetatakse laiskuseks

Tere peab tunnistama, et mul on häbi aga ma ei tunne seda :D või siis tegelikult ikka tunnen ja väga hästi veel kus juures. See ongi see põhjus, miks haarasin taas oma MacBook Pro (tegelikult teen ma seda iga päev aga lihtsalt teile ei viitsi kirjutada :D ). Vähe sellest, et häbi on on piinlik ka, sest pidin ise oma viimast blogi lugema meenutamaks millal ja mida ma teile kokku valetasin, et sama vale enam ei korduks. Siis oleks mul juba mark ka ja sellist sõpruskonda ei taha endale keegi :D . Aga tore, et te nii mõistvad olet ja mulle selle 2 kuulise pausi andeks andsite ma tõesti vajasin puhkust teist. Olen ju minagi siiski vaid inimene ja ei jõua kõike informatsiooni vastu võtta mida TEIE mulle jagate. Aga räägime siis asjast ka.
Asja all ma pean silmas tööd, sest muud suurt teinud ei ole ja selle pärast ei ole ka kirjutanud. Kõige suurem muutus selle kahe kuu jooksul on olnud see, et vahetasin töökohta. Enam ei tööta Cocas , sest minu 6 kuud seal sai ühelepoole ja ma ei usu ise veel siiani, et ma seal kuus kuud vastu pidasin. Tasuta jookidega on nüüd lõpp edaspidi tuleb juua kraanivett nii hull asi veel ei ole sest mul mõned kastid varutud. Eestlased ju teada tuntud sahvrisse kogujad, mustadeks päevadeks. Mingit kurbust mul igaljuhul hinges ei ole seda ei ole vaja karta. Nagu te teate siis oli minu plaan peale 6 kuud liikuda Perthist Gold Coasti, et kaeda suurlinna elu. Polnud plaanis siin Perthis uut püsivat tööd otsida aga võta näpust tuli pakkumine võtsin vastu ja nüüd olen  aiaehitaja. Töö mida tegin ka üleval Broomis esimesel aastal nii, et osa tööst on tuttav. Siin peab lihtsalt rohkem võrkaedu ehitama aga teeme ka plekist aedu nii, et ei midagi väga uut minu jaoks. Võtsin selle töö vastu ainult ühel tingimusel. Eesti poiss nimega Artur, kes mulle seda pakkus ütles, et läbi selle firma on võimalsu minna kaevandusse aedu ehitama. Nagu me kõik teame siis raha kaevanduses on hea ja ei kulu mitte midagi. Nüüdseks olen teinud seda aiavärki 1 kuu ja ei paista kuskilt, et nad tahaksid mind kaevandusse saata :D tüüpiline olukord Austraalias. Asjad lihtsalt ei liigu siin . Paarimees kellega 4 nädalat koos töötasin saadetakse nüüd pärast 3 kuud töötamist Karrathase, mis siis on see fantastiline  kaevanduslinn. Kui juba austraalasel võtab aega 3 kuud siis mitte austraalasel võtab see aega kindlasti rohkem ja kui aus olla siis ega enam ei looda ka sinna saada. Maja rendileping lõppeb 7 juunil siis kolivad Andres ja Kaisa Gold Coasti ja ilmselt lähen nendega kaasa. Seega jään oma algse plaani juurde sisetunne ütleb, et see on õige otsus. Kui nüüd päris aus olla siis see firma kellele ma aedu ehitan on üks suur kaos. Ma parem ei räägi kuidas seal asju aetakse, sest täna on pühapäev ja ma ei taha ennast enne homset närvi ajada. Saage minust ka aru eks ei ole nii, et on ainult teie :D .
Teine así mis vahepeal juhtunud on nimelt on see, et otsustasin taas ennast natukene liigutama hakata ja üleliiksest rasvkoest vabaneda, mine sa tea mis tööd seal ida kaldal tegema peab et ära elada :D ok see on nali aga mõtlesin lihtsalt, et vorm võiks parem olla. Nüüdseks olen järginud peaaegu 100%  Erik Orgu poolt mulle koostatud toitumist 2 kuud ja 1 nädal. Miks peaaegu, sest vahel nädalavahetusel olen endale midagi muud ka lubanud :D Aga üldiselt asi toimib ja kui omadega valmis saan siis saab pilte ka näha no nii umbes 3 nädala pärast äkki.  Järgmine trenn teen oma jõusaalist ka pilti, et te näeks kus õiged mehed trenni teevad või siis kuidas vaesed mehed trenni teevad :D Need on selle 2 kuu kõige olulisemad sündmused millest te ilma jäite. Ei ole ju palju, ma ju ütlesin kohe, et ega te ei ole paljust ilma jäänud. Elu on rutiine nagu eesti nagu igal pool maailmas. Oleks peaaegu unustanud väga olulise asja nimelt ilm. Meil on sügis lehed langevad ja natukene vihma on iga päev karanteeritud. Soojakraadid naljalt üle 25 enam ei lähe, mis on väga mõnus väljas töötamiseks, kui vihm välja arvata. Kuuldavasti on teil ilmad seal suvisemaks muutumas. Ükspäev vaatasin sõber Ken no Martsepp poiss postitas oma fesari lehele et õues 19 kraadi sooja minu esimene mõte sellele ilma naljata oli, et jaa ilmad lähevad külmaks :D Hetk hiljem sain aru, et teil ju läheb hoopis soojaks. Vot selline maru naljakas lugu siia postituse lõppu. Aga kahjuks pean nüüd lendama oma punase ferraariga õhtusöögile. Panen mõned pildid hiljem, et ka teil oleks tore vaadata. Aga püsige laine mitte küll pinksalt, teate ju ise kui tihti ma kirjutan. Kuulmiseni kirjutage ja joonistage mulle ka ikka. Tsao


  • Facebook
  • Twitter

Fastest man

Tervist no tore, et olete minu postitamise tempoga lõpuks ära harjunud ja ei oota neid väga tihti. Mulle see sobib nagu te märganud olete. Aeg läheb kiirelt ja juba varsti ongi 6 kuud täis siin Perthis jälle. Endalegi üllatusena töötan endiselt cocas uskumatu, et ma seal nii kaua vastu ole pidanud. Ilmselt on see võimalik olnud tänu sellele, et teen seal erinevaid asju ja ei pea pikkima iga päev. Kuigi asjaolud on seal muutumas ja ma pikin vabatahtlikult iga päev jälle. Miks nii ? Kohe seletan. Nimelt on kontorirotid hakanud aru saama peale pikki pikki aastaid, et odavam on hoida häid töötajaid kui kogu aeg uus värvata ja nende koolitamiseks ekstra raha kulutada. Aega võttis aga assja ei ole veel saanud :D aga loodame, et saab. Nende plaan hoida tublisid töötajaid on selline, et hakkame maksma ekstra raha kõigile pikkijatele, kes pikivad eesmärgiks pandud 275. Tabelist saate ise vaadata kuidas see 275 peaks kokku tulema. Ühesõnaga kõigile neile makstakse siis ekstra raha vahetuse jooksul pakitud asjade eest 0,01 sent tehtud aluse eest0,05 senti ja läbitud asukoha eest 0,08 senti. Vaadake tabelit ja arvutage ise kui palju ekstra raha on võimalik vahetusega teenida. Asja juures on loomulikult ka AGA nimelt kui kõik hakkavad kiiresti pikkima (mida ei juhtu :D ) siis me kaotame töötunde ja põhomõtteliselt ei võida me midagi ainult töötame kiiremini. Minu arvates asi toimub ainult siis, kui me saame töötada täispika vahetuse, mis on 8 h ja teenime sellele ekstra raha. Alla 8h tööpäevade puhul ei ole mõtet ennast kiiremini liigutada. Okei ma võin teile ära öelda, et mina teeniksin keskelt läbi 66-70 dollarit extra iga päev, mis nädalas teeb juba arvestatava summa. Praegu on käsil prooviperiood ja me näeme suhteliselt roppu vaeva, et oma lisaraha kätte saada. Kuna süsteem on uus ja ei ole automaatne siis tuleb nende poolt igasuguseid vabandusi ja vigu, mis meelt väga rõõmsaks ei tee. Aga ma pikin edasi kuna siiani on nad rahad ilusti ära maksnud küll viivitustega aga kõik on makstud. Jälle ma rääkisin teile tööst aga no ma pidin rääkima kuna see on ikka väga suur edasiminek selles laos :D Ilmast võin ka paar sõna rääkida nii nagu teil saabub seal kevad saabub meil siin sügis. Kõrvetav austraalia suvi saab läbi ja algab vihmane eesti suvi, mis on ju täiest tore asi iseenesest :D Hommikud õhtud on jahedad aga päeval on mõnusalt soe. Ilmselt sajab vihma ka aega ajalt aga see ei ole oluline, sest minu plaan on minna elama teisele kaldale, kus ma varem olnud ei ole.
Muudest tegemistest ka natukene. Esiteks käisin jälle juuksuris, kuna ei olnud oma eelmise lõikusega kohe mitte rahul. Seekord otsustasin, et maksku mis maksab aga peab saama korraliku lõikuse. Kohalike ma mõtlen päris kohalike kohalike mitte abode aga no austraalaste soovitusel bookisin endale aja sellises kohas nagu seda on Tony and Guys. Lõikus kestis 1h selle sees oli 2 peapesu (ebavajalik) ja föönitamine (iseenesest mõistetav) maksma läks see mulle 100.- doltsi :D ja see on 10% soodustusega kuna ma ei ole kohalik. Kõige kallim juuksur, kus ma kunagi käinud olen aga tulemusega jäin ka väga rahule nii, et rahast kahju ei olnud. Mis ei tähenda muidugi, et kui ma eestisse tulen siis seal ka sellist raha välja käin juukselõikuse eest :D
Teine tegemine oli väike pokkeri õhtu kus sisseost oli 20 doltsi ja kokku 8 mängijat neist 2 ostsid ennast uuesti sisse ehks, kes siis ei tea mida see tähendab lühidalt kaotasid and kõik oma tsetoonid ja pidid maksma veel 20 doltsi, et saaksid edasi mängida. Kokkuleppe kohaselt sai võitja kõik ja teine koht sai raha tagasi. Mina tulin 4 nii, et sain ainult mängurõõmu ja kogemust. Aga väga lahe oli ja kindlasti teeme seda veel.
Kolmas tegemine ja ühtlasi ka nädala kõrghetk kuna ma tulin esimeseks. :D Milles? Kartidega käisime sõitmas ja tegin kõigile pähe. Keksin ja eputan siin ruttu ära vaevalt, et järgmine kord võidan kuna teised tüübid on nüüd vihale aetud. Kokku oli meid siis 7 + 13 väga aeglast võõrast inimest :D mis tegi sõitmise huvitavaks, kuna kogu aeg said kellestki mööda sõita. Aga nad olid ikka väga ohtlikud oma aeglase sõidu ja kahtlase sõidutrajetoriga. Mõndade arvates võitsin ma ebaõiglaselt, kuna olen teistest kergem aga kelle süü see siis nüüd on :D Mina väga ei põe sellepärast keegi ei keela neil kaalus alla võtta :D Ja vahe ei olnud nii suur, et seda võiks kaalu kaela ajada. Teise kohaga oli vahe alla poole sekundi. Aga tegu oli 2 mootoriga kartidega, mis sirge lõpus aretasid päris arvestatavat kiirust ja ühes kurvis oli G jõud ikka väga hästi tuntav. Kindlasti tuleb sinna veel minna ei tea kas järgmine nv aga millalgi kindlasti. Tegu ei ole iseenesest odava lõbuga 125.- ja selle eest saab 10 min soojendust 2×9 min võidu sõita. Otsustage ise kas seda on palju või vähe. Sellised olid tegemised ja jutud seekord. Järgmine kord juba uued tegemised ja jutud. No ja seda te juba teate millal järgmine postitus tuleb :D mina igal juhul ei tea :D

CU later

 


  • Facebook
  • Twitter

Sombi nädal

On aeg avad oma läpakas, pad või telefon aga kui teil juhuslikult ei ole mitte ühtegi neist  siis on aeg hakata muretsema ja mitte lihtsalt muretsema vaid tõsiselt muretsema, sest uus postitus on kohe kohe välja tulemas ja oleks häbiväärne olla viimane kes seda loeb või kellel see üldse lugemata jääb.
Nagu tavaliselt ei ole mul teile väga midagi kirjutada aga ma üritan oma läpakast siiski mingi teksti välja imeda ja midagi kokku luuletada, et endast ja oma tegemistest üli lahe super äge mulje jätta :D
Alustuseks üks lugu hullust nädalast. Vähemalt mulle tundus see hull nädal, eks te otsustage ise kas see võis tunduda hulluna või mitte ja alati võite ise järgi proovida. Otsustasin proovida kahe kohapeal töötamist olen seda võimalust kaua oodanud ja ka varasemas blogis maininud. Nüüd see võimalus mul avanes nimelt hakkas Andres värvima lobsteri Dave maja mis on kaartil kõige parempoolne maja. Maja ei ole isegi päris õige sõna öelda villa on vast õigem sõna öelda, sest see ehitis on suurem kui maja :D Ühesõnaga Andres ja Kaisa värvivad selle villa nii seest kui väljast üle ja pakkusid mulle võimalust neid aidata kui ma tahan. Otsustasin pakkumise vastu võtta ja ennast proovile panna. Olin eelnevalt värvimisega kokku puutunud ja arvasin, et oskan värvida. Aga enne selle villa värvimist tuli ära värvida üks maja, maja mis oli sama suur milles me ise elame. See oli koht kus sai minu värvimisoskused proovile panna. Selgus kurb tõsiasi, et ega ma ikka väga värvida ei oska võrreldes A ja K-ga . Kuskil ei kasutata teipi, kõik jooned tõmmatakse pintsliga ühe korraga ja sirged rullimine käib ülehelikiirusel jne. Aga kõik on õpitav lihtsalt aega on vaja. Seniks anti mulle silikonpüstol ja liivapaber milledest said minu põhilised tööriistad. See maja sai valmis 2 päevaga ja nägi välja nagu uus, kui olime selle maja lõpetanud.  Selle majaga seoses on veel üks väikene seik rääkida. Teisel päeval kui käisid viimased värvimis ja koristamise tööd ilmus objektile mingisugune müügimees no tundus olevat müügimees selline lakutud ülikonnas tüüp. Sadas siis sinna majja sisse suured silmad peas, et kas teie olete maalrid? Andres ütles jah, et just lõpetasime ja kohe lähme minema maja on valmis.  Kas see auto maja ees on …? Andres jah see on minu auto. Müügimees aaa ma mõtlesin, et ….. me olime kindlad, et homme päev läheb see mees ja hakkab värvimist õppima :D Praegu teile vist ei tundu, et mul oleks mingi hull nädal olnud aga laske ma nüüd seleta täpsemalt kuidas see nädal välja nägi. Seinte lihvimisest ja pragude täitmisest silikoniga ma pikemalt rääkima ei hakka. Teise tööga alustasin teisipäeval ehk, et esmaspäev oli olnud täiesti tavaline ärkan kell 9-9:30 kummi venitamine kuni 15:00 ja siis tööle. Kerge 8h night shift, mis tähendab tööpäeva lõppu kell 00:00 koju jõudmine 00:40 kiire pesu ja voodis kell 01:00. Äratus 5 hommikul kiire hommikusöök ja kodust välja 5:45 Andres ja Kaisa on 15 min kiiremad ja lahkuvad 5:30 . Teekond Dave villasse võttis hommikuti aega 45- 55 min . Tööga alustasin kas 6:45 või 7:00 olenes kas oli ummik või mitte aga keskelt läbi võttis kohale jõudmine aega 50 min. Töötamise lõpetasin 14:30, et seejärel  minna oma “armastatud” õhtusesse vahetusse, mis algab 16:00 pidin hakkam sõitma igaks juhuks varem, et jõuaksin enne vahetust mida süüa ka ja kunagi ei tea kuidas liiklus sujub. Kahe töö vaheline teekond võttis aega umbes täpselt 35 – 45 min kiire eine enne tööd mille olin hommikul kaasa pannud. Hullul nädalal piirdusid coca vahetused 8 -8,5 h mis tähendas, et olin iga ööse kodus ja voodis 1 – 1:30. Hommikul äratus kelle viis ja kõik see algab uuesti. Pean tunnistama, et päris raske oli ärgata ja väga sombi tunne oli. Nelja päevaga kogunes unetunde 16h mida ei ole just väga palju. Peale sellist nädalat lubasin endal, et teist sellist enam ei tule. Endamisi mõtlesin, et kui ma nii edasi jätkan siis ma 30 eluaastani küll ei ela, mis oli 1 nädala kaugusel. :D Raha teenimisel ei tohi kasvada aeg mida sa kulutada raha teenimiseks vaid kasvama peab raha ja aeg peab jääma samaks siis on asjal mõtet. Kõlab loogiliselt või mis? Kui jah siis nooguta pead :D Ühesõnaga selline oli töine nädal, mida loodetavasti enam kunagi ei juhtu, sest ükski raha ei ole sellist enesepõletamist väärt ja jutul lõpp.
Pöördusin tagasi oma tavapärase rutiini juurde äratus või noh ärkamine 9-9:30 kummi venitamine ja tööle 15:00 tunnistan ausalt, et see nädal tundus jube lihtne nagu ei käikski tööl :D ei mingit väsimust. Kõik tundus super hea kuni neljapäevani olin peaaegu jõudnud tööle kui järsku papah ja piraki põrutasin enda ees pidurdanud autole tagant sisse . Üks päev enne sünnipäeva pole just meeldiv kingitus endale. Kuidas see juhtus? Nägin, et ees on ummik otsustasin rida vahetada aga hoogu maha ei võtnud. Vaatasin peeglisse siis tagasi ette ja juba and seisid minu ees ja pumm tagant sisse. Jõudsin pidurdada ja kõrvale veits keerata aga kokkupõrget ei suutnud vältida. Parkisime autod tee äärde arutasime assja andsin oma kontaktid ja nii me teed lahku läksid. Minu autol kindlustust ei olnud, mis tähendab, et pean selle teise auto paranduse ise kinni maksma. Kahjustused ei olnud suured stange oli kriibitud ja värv maas need olid asjad, mida võis märgata esmapilgul. Eks ole näha kui kalli kingituse ma endale siis tegin :D Minu auto kahjustused olid oluliselt suuremad katkine esituli radikas oli paindunud sisse esimene raam mille külhe radikas kinnitaud on oli kõver. Aga kui vaadata asja teise nurga alt siis ikka joppas täiega, auto on endiselt sõidukõlbulik, kõik vedelikud jäid mootorisse ja ükski inimene vigastada ei saanud. Tööle jäin küll hiljaks ja juba nad jõudsid mulle ka helistada kus ma olen miks ma ei teata plaplaa plaaa plaaa. Uurisin natukene oma katkise auto kapotialust , et kas kõik on korras või noh nii korras, et sõita saaksin samal ajal jäi mingi täiesti suvaline vend seisma ja küsisi kas vajan abi, mis eestis ei juhtuks kunagi. Vaatasime koos asja üle jõudsime järeldusele, et auto on väga sõidukõlbulik pressisime kõvera kapoti kuidagi kinni ja mis muud kui tööle :D Järgmine päev võtsin ühedust eestlastega keda kutsume ossideks kuna nad sõidavad seda tüüpi autodega aga nad oskavad autosid parandada ja aitavad alati kui on aega. Mul joppa juba järgmine päev õnnestus meil minu autole sile välimus tagasi anda. Kahjustused tul võimalikult kiiresti likvideerida vastasel juhul võib politseiniku on sulle kollase kleebise anda, mis tähendab, et sa pead minema kogu autoga ülevaatusele ja siis pead likvideerima kõik vead, mis su autol on.  Kokku läks auto parandamine maksma 80 doltsi, mis on siis esitule maksumus seegi ilmselgelt ülemakstud norm hind oleks olnud 50 doltsi. Aga kuna see latern oli kohe saada ja ei pidanud hakkama kuskile kaugel sõitma siis mõtlesin vahet pole võtab selle vahetame ära ja asi tehtud. Ei pea muretsema hakkama nagu teie seal :D Tööraha keegi ei küsinud ma muidugi ei pakkunud ka :D olin ise sama palju õline kui Kauri kes mind aitas. Igal juhul tuhat tänu Kaurile, kes aitas mul auto enma vähem sirgeks tõmmata, loomulikult ei ole mu Magna enam nii ilus ja sile kui ta oli enne aga vähemalt sõidab ja viib mind B-st E-sse mis on kõige olulisem. Kui auto müümiseks läheb ilmselt vajuvad suunurgad siis veits alla aga no mis sa krt teed nii ta on :D
Ega ta hea algus ees seisvale nädalavahetusele ei olnud aga õnneks ma suutsin säilitada positiivset meelt ja ei lasknud ennast väga sellest vahejuhtumist häirida. Lühikokkuvõte 30 on selline, et 21 esimesel olin tööl õnneks tööpäev oli lühike tavaliselt kõik reedesed vahetused on lühikesed, mis on hea. Peale tööd koju saabudes läksime Andrese ja vägivaldur Frediga tema trenni juurde pildistama. Trenni ruumide seinale oli tehtud mingi grafiti millest A tahtis pilte teha. Pärast seda olime näljased kui hundid vähemalt meie A-ga olime Fredo oli endale mingi kana enne sisse keeranud ja ta väge ei kurtnud tühja kõhu üle. Aga kell oli palju ja kõik tavalised kohad olid kinn nii, et ei jäänud muud üle kui valida üks chainakate söögitänav. Sõime silmadega ja tellisime üle :D aga oli maitsev ja teistsugune sünnipäevalaud. Igal juhul jääb see mulle meelde. Järgmisel päeval panime pundi kokku ja läksime kartidega sõitma, mis oli väga mõnus meelelahutus ja meeldis kõigile. Pärast grillisime kodus õigemini mina grillisin teised vaatasid go proga filmitud kardi sõitu. Tegime mõned tervise joogid järgmiseks 30-ks ja märkamatult oligi kell juba hommikus :D . Järgmisel päval oli erinevatel inimestel erinevad pohmakad ise plaanisin päeva mööda saata teleka ees, kas siis pleikarit mängides või mõnda filmi vaadates aga ei kus sa sellega sõber Priidu käis nagu uni peale lähme randa sõidame surfilauga lainet. Ega ma ikka väga minna ei viitsinud küll aga vedasin siis ennast randa kohale ees ootasid mind juba Vesi ja Kristel. Vesi ehk teisi sõnu Rets Vend oli rannas sirakil maas mitte just kõige teravama pilguga. Eilene õhtu peegeldus tema näost väga selgelt :D Vesi ohkis ja ähkis seal rannas ilmselgelt temast mingit elulooma ei olnud meie päeva. Jätsime nad Kristeliga sinna ja läksime Priiduga huvitavamatele mängumaadele, kus on veits parem laine surfilauaga tutvuse tegemiseks. Igal juhul oli see väga äge ja kindlasti teen seda veel :D nagu tõsiselt fun mida tasub proovida. Ja nii oligi hängisime ja chillisime Priiduga terve päeva rannas pärast käisime sõime ühe subway ja oligi päev tehtud. Igati 5+ päev oli, vot selline see nädalavahtus oli aga nüüd on mul kopp ees trükkimisest eks ma postitan lähiajal jälle :D :D :D seniks aga sõite seenele teil pidi ilm seda võimaldama.


  • Facebook
  • Twitter

The bush is on fire

Erakorraline postitus nagu te isegi aru saate, sest tavaliselt ma ei postita nii tihti. Lubasin postitada, kui midagi toimub ja eile toimuski natukene. Ütleme nii, et täiesti tavapärane esmaspäeva hommik eriliseks tegi selle vaid see, et olime Mo-ga kahekesi kodus.Vedasin ennast siis mingi 9:30 paiku voodist välja Mo minu järel, sest kõht oli ju tühi. Mõlemal söögikünad tühjad asusin siis hommikukohvi nautima, kui tunnen midagi kärssab. Ei olnud selline tavapärane grillimise kärsakas, mis suu vett jooksma paneks vaid pige selline vastik, et mis te teete nalja või. Mõtlesin, et naabritel puhkus ja teevad esmaspäeva hommikust grilli, mis on vägaebatavaline. Ega ei jäänudki muud üle kui tuli oma hommikukohv pooleli jätta ja kobida välja kaema, et mis toimub. Pilt mis avanes oli selline ja kell oli 11:00 või siis natuke läbi. Siililegi selge, et tegu põlenguga ja mitte just väga suurepõlenguga. Küll nad selle ära kustutavad. Mina kuskile helistama ei hakanudkuna kuna tundus, et see on minu kodust päris kaugel. Ilmselt mõtlesid teised inimesed ka nii ja mõned tunnid hiljem oli pilt juba selline. Kuna ma pidin hakkama varsti tööle minema siis ma muutusin natukene murelikuks, et äkki see asi läheb veel suuremaks ja siis võib see juba meie majasse ka puutuda. No ja ma ei saa ju Mr Mod jätta üks koju, kui selline tulekahju meie naabruses on. Otsustasin, et lähen vaatan kui suur ja kui kaugel see grill siis käib. Autole hääled sisse Mr Mo kaasa ja minek. Väga kaugele ei olnud vaja minna ma ütleks et üks poolteist kiltsaja siis oli selline pilt. Silmaga mõõtes on selle tuleni umbes 5-6 km ma arvan. See tundus piisavalt lähedal, et murelikuks muutuda. Pidasin Andrese ja Kaisaga veits nõu ja jõudsime seisukohale, et parem on kui ma ikka jään koju, sest kunagi ei tea mis võib juhtuda. No ja mõni hetk hiljem juba tuli telefonile sõnum, et metsapõleng on teie rajoonis lahkuge kodust balbalbalaaa. Kõik sissesõidu teed olid suletud ja inimesi lasti ainult välja. Koju sai aga mingi rämeda ringiga, mis on täiesti ajukas minu arust. Tõmbasin siis tööjuurde kõne peale, et täna tööle ei jõua, küsiti mis see põhjus on siis ütlesin, et meil bush põleb ja see tundus ok olevat neile. Küsisin siis A ja K mis ma autosse panen juhuks kui peab nagu päriselt ära minema. Info olemas toppisin auto asju täis ja jäin ootama. Vestlesin naabrimehega natuke arutasime assja kas minna või jääda. Tema ütles, et tal ka kott pakitud aga veel ei lähe nii me siis tammusime seal õues ja uurisime seda tossu iga nurga alt. Majadel vihmutid käisid, et siis maja ümbertki oleks märg kui tuli peaks nii kaugele tulema. Mõned agaramad kastsid oma katusedi voolikuga teised jälle pleesitasid niisama katustel ja vaatasid mis toimub. Põhiline kustutamine käib helikopterite ja lennukitega nagu ma aru sain siis maapealne meeskond peab lihtsalt tule levikut piirama. Kokku jõudsin lugeda 5 kopterit lennukeid umbes sama palju ja plus siis veel uudiste kopterid, mida on umbes sama palju. Vett võtsid need kopterid meie armsast väiksest parditiigist mis oli äge :D pole ka tavatu kui nad sinu basseini tühjaks imevad, et tuld kustutada. Kopteril võtab aega 40 sekundit, et paak täis imeda seda ma ei tea kuidas neid lennukeid tangitakse, peab ilmselt googeldama. Mingi hetk tuli teade, et nüüd on juba hilja kodudest lahkud mina küll aru ei saanud, et hilja oleks olnud mulle tundusid kõik võimalused veel valla olevat. Aga endiselt ootasime naabrimehega väljas, papi teadis rääkida, et see kant mis põles pidi olema korralik prügimägi ka ja ilmselt sellepärast see nii palju tossabki. Kohati meile tundus, et me oleme oma tänava ainukesed kes ei ole ära läinud, mis sellel hetkel võiski nii olla sest hetk hiljem saabusid mitemd naabrid koju. Ilmselt käisid poes kus mujal. Üldplaanis meenutas see eesti jaanipäeva kõik on tossu täis inimesed on väljas suhtlevad teevad pilti joovad õlut nagu simman veits :D aga tõsisem. Igal juhul tegid kopterid ja lennukid head tööd tuli saadi kontrolli alla uudistest kuulsin, et neli elumaja oli saanud tulekahjustusi aga muud ei midagi. Selline oli siis erakorraline postitus, loodetavasti on järgmine erakorraline vähem tossune. Paar pilti

 


  • Facebook
  • Twitter

Enam tihemini ei saa

No tervist ah, et kuidas mul läheb tänan küsimast hästi ja teil ? On tulnud mõningaid signaale, et ma ei ole blogisse midagi postitanud ja seda juba pikemat aega. Algul ei tahtnud seda kohe uskuda kuna mulle tundub, et alles see oli kui ma kirjutasin aga kuupäeva vaadates siis ei olnudki nii väga alles. Umbes täpselt jõulude ajal oli viimane postitus, mis on nüüdseks tõesti juba unustatud pidustus. Aga jõulud möödusid eestlastega pikalauataga jõulutoitud maitstes ja natukene kesvamärjukest rüübates. Organiseeritud oli ka väike 25.- doltsine kingiloos mille lunastamiseks tuli lugeda tavapäraselt tüütu luuletus. Kingituseks sain endale sellise suure rannakaabu no umbes midagi sarnast nagu neil riisipõllutöötajatel peas on . Olen paaril korral seda ka kandnud ja peab tunnistama, et see täidab oma eesmärki. Aga kuna ma külastan randa ainult siis kui surfama läheme siis väga tihti seda kaabut ei kasuta. Jõuluperioodi jäi ka üks pikem töönadal kus oli võimalik natukene ületunde teha aga see oli ka kõik. Ah jaa siin on ju see boxingday ka mis siis on kingituse avamise päev peale jõululaupäeva, mis tundub neile olevat isegi suurema tätsusega päev kui see jõululaupäev ise. Ja see jõululaupäev on neil 25 detsember erinevalt meie 24 detsembrist. Boxingday on veel kõige suuremate allahindlustega poodlemise päev austraalias mill kõik inimesed lolliks lähevad. Kõige mõistlikum on sellel päeval vaikselt kodus istuda ja mitte kuhugi minna ma pean silmas kohe nagu mitte kuhugi minna, kui sa just ei taha ummikus istuda. Peale jõule pöördusin tagasi oma imelikku rutiin ja jälle midagi märkimisväärset ei toimunud. Poolaktiivselt otsin endiselt uut tööd, miks poolaktiivselt aga sellepäeast, et peas on ikka plaan siit Perthist ära minna kuskile suurlinnaelu kaema. Sama plaan on ka Andresel ja Kaisal ehk täpsem plaan on minna Gold Coasti.  Minek viibib ühe töö taga mille Andres tahab siin enne ära teha kui asjad pakime. Aga nagu te kõik juba ammu teate siis Austraalias ei liigu asjad väga kiiresti välja arvatud meie tööjuures töötajad. Ilmselt on see ainuke töö austraalias, mis ei ole iseloomulik austraaliale. See töö mida Andres siin ootab, et saaks selle ära teha on lobsteri Dave maja. Lobsteri Dave on Austraalia rikkurite edetabelis 18 kohal ja see maja on WA suuruselt 8 eramaja. Dave on Andrese ja tema sõbra Maxi hea sõber ja äripartner. Käisin ka ise üks nädalavahetus nendega kaasas seal farmis. See lobsteri farm on austraalia kõige suurem farm 95% toodangust läheb riigist välja. Tegu on ühe pere äriga mida alustas Davei isa ja mida nüüd jätkab tema ja juba ka ta poeg või pojad päristäpselt ei saanudki aru kes seal ninapidi juures on. Aga mitte ühestki otsast ei paista välja, et need inimesd on miljonärid täiesti tavalised ozi inimesed Dave käib paljajalu nokats peas ja askeldab farmsi ringi :D väga toredad inimesed ja ääretult huvitav oli kuulata seda lugu kuidas nende äri alguse sai, mida ma siinkohal ei viitsi ümber jutustada täna vähemalt. Kahju on sellest, et ma seal farmis ühtegi pilti ei teinud kipun unustama, et mul on ju telefon millega saab pilti teha ja siis kama cheerida. Farm ise asub Perthist 2,5 h autosõidu kaugusel põhja poole. Veetsime 2 ja pool toredat päeva seal. Tegime seal ka ühe kalatripi, mis kestis terve päeva ühtegi tõsiselt võetavat või noh neid mürgiseid kalu mida mina välja tõmbasin peab ikka tõsiselt ka võtma aga ühtegi söödavat kala ma kätte ei saanud. Kõik olid väikesed ohtliku kuju ja värviga kalad. Andresel õnnestus üks korralik 68cm söödav kala ka välja tõmmata aga mingi arusaamatu vestluse tõttu jäi see kala laeva ja müüd turistidele maha. Meie selle tripi eest maksma ei pidanud kuna see on Dave laev tema ära aga muidu maksab selline trip 270.- doltsi mis ei ole üldse odav. Tore nädalavahetus oli :D Aga nagu ikka peale nädalavahetust naaseb argipäevane rutiin millest ma väga rääkida ei viitsi. Enne jäi jutt pooleli poolaktiivsest tööotsimisest.Vahepeal õnnestus isegi peaaegu uus töö saada aga otsustasin, et ikka ei võta seda vastu. Tegu oli siis kaevanduse tööga päris täpseid tööülesandeid ma teada ei saanud aga olemuselt kvalifititseeritud töötaja abiline oleksin olnud. Miks ma seda siis vastu ei võtnud esiteks tunnipalk oleks olnud väiksem kui praegu ja see oleks olnud fikseeritud tunnipalk. Mis tähendab, et ületundide eest raha juurde ei maksta ega ületundidest väga rääkida ei saagi kuna tava vahetus kaevanduses on 12 h. Teine miinus oli see, et see asub minu kodus 1h sõidu kaugusel ehk praegusest töökohast hea liiklusvoolu korral veel 30 min edasi mis mulle tundus veits kauge ja kulukas 3,5 l V6 mootoriga auto jaoks. Volvoga, mis eestis on (siinkohal tervitangi volvot pea vastu varsti on suvi :D )oleks see täiesti mõeldav olnud. Aga jah otsustasin seekord, et seda tööd vastu ei võta 200 doltsi nädalas rohkem teenida arvestades kõiki kulusi ja asjaolusi siis see ei ole seda väärt. Selline lugu selle töö värgiga aga eks ma hoian silmad ikka pilukil ja kõrvad kikkis äkki kuskilt midagi ikka leiab. Järgmine üritus oli austraalia päev ja see oli see nädalavahetus. Päev näeb välja selline, et kõik inimesed käivad päeval tänavapeal ringi ja karjuvad ozi ozi ozi õhtul kogunevad kõik austraalased ja mitte austraalased jõe kaldale vaatama kuidas nende raha õhku lastakse vahele karjuvad jälle ozi ozi ozi tehakse mõned pildid, et siis kunagi hiljem vaadata näe see aasta lendas raha sedasi õhku. Suures laastus iroonitsedes selline päev see on :D sorry . Asja juures on hea asi see, et sellega kaasnab vaba päev ehk pikk nädalavahetus, mis tähendab väiksemat nädalapalka järgmine nädala, võta siis nüüd kinni on see hea või halb. Kodus lösutada on väga mõnus aga väikest palka saada ei ole jälle nii mõnus. :D Tegin seekord mõne pildi ka, et saaksite näha kuidas see vastu taevast lendas see KÕIK ma mõtlen. A ja see raha laskmine kestab 30 minutit, et inimestel oleks ikka eriti piinarikas see vaatamine :D
Olen jälle poole kohaga koeravalves, poolekohaga sellepärast, et teise poolega on Fredi. Olen Fredi enne ka oma blogis maininud tegemist on loomasõbraliku aga inimvägivaldse tüübiga käib kaklemas kuskil. Üldiselt on Ok tüüp elame praegu koos siin meie majas ja mängime PS4 kui te ei tea mis see on siis googeldage :D Andres ja Kaisa lendasid järjekordselt Gold Costi läksid pinda ette valmistama ei tegelikult on seal üks töö vaja ära teha aga nädala lõpuks peaksid jälle tagasi olema eks ole näha kas ka nii on. Seniks aga kuulmiseni raske on lubada, et kirjutan nüüd tihemini aga ma proovin vähemalt lubada. Pilte peab ka ikka hakkama tegema muidu ei ole teil üldse huvitav aga peab teil huvitav olema v? Ma olen kindel, et teil on enda elu nii huvitav, et minu igavast on teil suht kama2 aga ma ikka hoian kursis teid . Seniks aga kuulmiseni.

 


  • Facebook
  • Twitter

Pain in my back

Hei hei hei või peaks ütlema hou hou hou nüüd on küll piisavalt aega mööda läinud, et mu postitused liiga tüütavaks ei muutuks :D Ilmad on kohati tapavalt palavad, mis on märgiks, et jõulud on kohe käes. Ja no mitte ainult ilm ei viita sellele vaid kogu see toimuv siin nagu näiteks ostukeskused on rahvast punnis ja majadele on installeeritud “mõned” lisatuled. Meie lähedal on üks tänav mis on eriti ära ehitud üritan sellest täna öösel pilti teha ja siis siia tagant järgi lisada, et te aimu saaksite mis siin toimub ja kuidas peab maja ehtima, et hou hou mees mööda ei sõidaks ja kogu üli vajaliku mandi ikka õige maja uksetaha maha paneb. Ühesõnaga pilt tuleb, luban seda. Jõulud tähendavad pikemaid tööpäevi kuna pühade tellimused tuleb kõik ette ära teha. Lubatakse 12h vahetusi eks ole näha kas ainult lubavad või saame ka. Ühe nädala kannatab tehe mõned päevad 12h seda tööd aga see on ka kõik. Isegi 8 h kastide tõstmine kurnab keha korralikult. Õnneks on mul nüüd olemas tõstukijuhi luba, mis annab mulle nädalas mõne vaba päeva kasteide tõstmisest. Sõidan mingi veidra masinaga laos riiulite vahel ringi ja panen tooteid välja, et siis pickkerid saaksid aluaseid kokku panna. Ühesõnaga on see väga chill värk tegelikult ei mingit kiirustamist lihtsalt rahulikult tiksud ja toimetad. Tõstukijuhi loa tegemine iseenesest midagi keerulist ei olnud aga ei saa öelda ka, et see ulme raske oleks olnud. Kerge tõrge tekkis deoreetilise osaga aga seda ka ainult minu kehva inglise keele kirjakeele pärast, muidu oli lihtne. 1 päevane kursus + pärast tõstukijuhi kaart maksis kokku 302 doltsi arvan, et see oli hea investeering. Peaks aitama kaasa uue töö leidmisele ja andma leevendust mu seljale, mis on viimased paar nädalat ulme valu teinud. Ilmselt mingi närvipõletik või midagi. Kahjuks sellest pilti ei ole teile näidata aga kasutage kordiki oma fantaasiat ja kujutage ise ette kui valus see on. Olen peaaegu terve purgi tiigrisalvi selga määrinud, mis on natukene aidanud aga sain ühelt eesti tüdrukult mingid närvipõletiku raviaid tablette, mis on lausa imet teinud. Selg on juba enam vähem korras peal 6 tablaeti söömist ehk, et söön umbes sama palju veel ja siis ma peaks jälle naeratama. Tööl tõstan kaste nüüd sirge seljaga vastasel juhul ma ilmselt ei tõsta neid kaste enam kunagi. Aga kõik saab korda ärge muretsega eks ma pakun siin natuke ikka üle ka, et teil seal huvitavam oleks aga jube valus on ikka küll tegelikult :D Igal juhul suur nädal on tulemas elame selle üle ja siis on näha mis saab. Uue töö otsingud käivad midagi ka pakutakse aga kõik on lühiajalised tööd, mis mulle ei sobi. Kui te küsite kas ma surfanud olen siis vastus on, et ei ole kuna selg on haige olnud aga ilmselt te ei küsi seda. Ei mäletagi kas ma rääkisin sellest, et olin vahepeal Moga kahekesi ja pidin temal silma peal hoidma kuna Andres ja Kaisa lendasid ida kaldale sünnipäevale. Kirjutan teile nii tihti, et ei mäleta mida olen rääkinud ja mida ei ole. Ühesõnaga saime Mr. Smokey -ga kenasti hakkama välja arvatud üks päev, kus väke okseralli käis peale pikka rannapäeva. Tüüp oli salaja soolast ookeani vett joonud ja siis oli vaja see pärast välja oksendada igale poole. Ühesõnaga natukene tuli koristada aga sain hakkama ja võin teha järjekordse linnukese lahtrisse tehtud. :D Kaisa on kodus tagasi Andres jäi veel sinna aga peaks see nädal tagasi jõudma. Nädalavahetustel on pidu või siis niisama grillime eestlastega. See nädalavahetus käisime kaljudelt alla hüppamas, mina küll ei hüpanud kuna pidasin targemaks oma selga säästa. Teised hüppasid ja tundus lõbus olevat. Rahavast oli palju nagu kari pingviine olime kalju otsas. See oli selle nädala meelelahutuslik poole. :D Ega siis midagi kuulmiseni kui midagi muutub siis annan ikka teile ka teada seniks pange fesarisse jõulusöömaorgia pilte ja muidugi jõulukuuseda on ka tere oodatud. Kõike kaunist.


  • Facebook
  • Twitter

Töö töö töö

Leidsin aega ja kirjutan, mis toimub aga ütlen kohe ära, et peale viit päeva töötamist on kaks vaba päeva ja peale neid vabu päevi on jälle viis päeva tööd. Põhimõtteliselt nii see siin on hetkel ja tegelikult tahaks loota, et ka tulevikus. Nädalavahetustel üritame endale mingit põnevat tegevust välja mõelda, et mitte päris niisama kodus istuda ja puhata. Samas on peal viit tööpäeva mõnus kodus ka olla eriti kui on selline tühjaks pigistatud sidruni tunne peal. Käisime Andrese ja Kaisaga karti sõitmas olin kiireim mees rajal Andres on minust 8-9 kg raske, mis peaks olema talle hea vabandus. Aga tore oli. Edasised nädalavahetuse plaanid on meil minna ratsutama ja siis paadiga kalale aga need üritused toimuvad juba suurema eestlaste pundiga. Ratsutamist ootan väga, kuulates neid lugusi, mis eelnevatel kordadel on juhtunud peaks mähkmed püksi panema igaks juhuks. Nalja hakkab saama ja üritame selle ka kaameratesse lindistada. Üldiselt toimub ikka grill chill nädalavahetustel ja kui tuult on siis surfame ka loomulikult. See nädal saan endale lohe ka nii, et ei pea teiste omasi laenama enam.
Natukene töö juttu ka. Töötunde väga palju ei tule aga lubatakse, et päevad lähevad pikemaks no tean seda omast käest, et päevad võivad minna pikemaks aga ei pruugi. Kõik oleneb, kas võetakse uusi töötajaid tööle või ei . Endiselt otsin endale uut tööd seekord mingit päevast tööd. Ilmselt kahel kohal tööd teha ikkagi ei jõuaks, sest see öine vahetus kurnab päris ära kui aus olla. Aga siin üks ärevamaid hetki, mis meil tööl selle ajajooksul on olnud. Ühe tavalise päeva lõpus kõik vahtisid seda jube olulist tabelit ehk siis pickrate-i. Kus kõigil on määratud mingi target mille ta peab sellel päeval ära tegema, et olla rohelises. Üks eesti pois on kogu aeg punases ehk, et ta kunagi ei täida talle määratud normi. Ülemused küsisid, mis värk on kõik teised saavad sina ei saa. Tema ütles, et see on võimatu, tema ei hakka oma selga rikkuma ja kahte kasti korraga tõstma. Ühesõnaga läks väga kergeks vaidluseks, mis ülemusele ei meeldinud. Järgmine päev tuli agentuurist talle kõne peale, et tee nii kiiresti suudad aga jää tööle kuna kiired ajad on tulemas ja pickkerid on vaja. Seda enam, et ta oli juba välja koolitatud ja teab kuidas pickkida. Suunurgast vihjas agentuuri naisele, et 70% töötajatest otsib uut tööd, mis siis peaks tähendam, et kõik eestlased otsivad seal uut tööd endale. :D Mis te arvate, mis toimus järgmine päev? Järgmine päev algas Laomelli ehk siis lao kõige suurema bossi jutuajamisega, kus ta siis lubas meile natukene palka juurde eks ole näha. Aga ilmselgelt neile see 70% jutt ei meeldinud isegi kui 2 eestlast veel ära läheks oleks neil seis kehva, kuna üle öö kuskilt 2 kiiret korilast ei saa. Aga aga peale selle ülemuse jutuajamist koitsin oma võimalust. Nimelt olen praegu olnud õpipoisi palgal, mis on naeruväärne kuna tegin juba esimesel aastal seda tööd 4,5 kuud ja peaksin saama täispalka. Küsisin siis, miks ma õpipoisi palgal olen kuigi olen siin eelnevalt töötanud. Näitasin talle ka oma pickrate mis oli sellel hetkel mingi 311 aga target oli 260 ehk, et olin ma kaugelt üe targeti. Küsisin, et mis toimub kas ma pean hakkama aeglasemini tööd tegema. Sellele tuli vastus ei ei seda ei ole vaja panem su kohe kõrgele tunnitasule( peale kolme nädalata hahaha) Seda kõrgemat tunnitasu oli mulle lubatud juba 1 nädalast peale aga ilmselt olin rääkinud vale inimesega. Igal juhul lubasid and mulle need 3 nädalat tagant järgi maksta, mis on väga raske uskuda aga no vaatame. Vot selline lugu siis seekord. Teie aga valmistuge talveks seal ärge minu juttu väga tõsiselt võtke ja tehke ikka lumehelvestest pilti. Mul õnnestus ükspäev täitsa ära põleda oli 1 h õues ja nüüd nagu vähk ja nahka tuleb. Enam seda viga ei tee päike on siin ikka väga intensiivne. Siin üks pühapäevane perepäev :D pilte


  • Facebook
  • Twitter

Lust ja lillepidu

Esimene töönädal mitte küll täispikk nädal kuna alustasin ju teisipäeval on möödas. Kuidas see mul siis möödus. Töö on tuttav ei midagi uut ainult laos paikneivaid tooteid on natukene ümber paigutatud, et me saaksime veel kiiremini aluseid kokku panna. Endiselt tuleb rabeleda pick ratei nimel millest sõltub sinu palk. Pickker, kes alles alustab saab väiksemat tunni tasu kui see, kes on juba kauem tööd teinud. Aga asi ei ole ainult kauem tööl olemises vaid oled 1 nädala suutnud oma pic ratei hoida 300 peal mis ei ole üldse lihtne õhtuses vahetuses. Alused mida õhtuses vahetuses kokku paneme on palju tüütumad kui päevase vahetuses alused. Ütleme nii, et tegemist on mõtetu rabelimisega. Isiklikult ma ei rabele aga ka ei uimerda teen täpselt nii kiiresti, et olen rohelises. Kuna ma olen seal enne töötanud ja saan bossidega hästi läbi siis on mul väikesed privileegid millest ma ei räägi :D  Arusaadav on rabelemine algulguses, et 3dollarit tunnitasule juurde saada aga pärast võiks küll iga inimese aju nii palju loogiliselt mõelda, et mida kiiremini teed seda kiiremini koju sa saad ja seda vähem tunde sa töötad, mis tähendab, et saad vähem palka nädala lõpuks.  1 kast karastusjooki ei tohiks olla pimestav faktor, et rabeleda aga seni kuni saab iga päev 8 h tööd teha ma ei kurda. Kui tööpäevad lühemaks jäävad siis otsin endale uue töö. Peale esimest ja teist nädalat läks küünar vars mingil põhjusel paiste ilmselt liiga järsk ja suur koormus käele. Tiigrisalvi ja valuvaigistite abiga saab töö tehtud aga peab tunnistama, et meeldiv see siiski ei ole. Nädalavahetusega sai käsi peaaegu jälle korda aga uus nädal tuli liiga kiiresti peale nii, et seis on suhteliselt sama aga siiski paraneb. Õhtuse vahetusega liitus ka Priidu, kes alles õpib pickkima nii palju kui me asja arutanud olema siis tema arvates on see ebanormaalselt keeruline ja orjamine. Keeruline võibolla sellepärast, et tema juhendaja tegeleb muude asjadega ja enamus ajast peab ta üksi nuputama kuidas asjad alusele panna. Segavaks faktoriks on ka talkman ehk arvuti kes jagab käsklusi mida sa peale hakkad panema, kui palju asju sa peale paned ja mis moodi sa need panema pead ja kust kohast sa need asjad võtad. Alguses on see tõest ei midagi muud, kui üks suur segadus aga kui lõpuks aru saad kuidas see toimib siis ei ole seal midagi rasket. Üldiselt ei viitsi ma sellest vanast tööst rääkida. Räägime töös jälle siis, kui mul on uus töö, mille otsimisega ma tegelen oma päevasel vabal ajal. Ai ühe vana tööjutu pean ikka ära rääkima. Nimelt selle nädala algul kutsuti kõik pickkerid ümarlaua taha tutvustamaks meile palaani, kuidas kulusi kokku hoida. Laias laastus lubati meile vorsti ja vähem töötunde. Nii kui oleme aluste kokkupanemise lõpetanud peame hakkama koristama ja selleks on meil nüüd aega 20 min enne oli aega nii palju , et saaks kõik korda. Peame kiiresti alused kokku panema lao korda tegema ja lest tõmbama sealt, et jumala eest ei peaks palju palka maksma. Peale sellise plaani tutvustust on 100% kindel, et sinna ma kauaks ei jää. 
Surfamas ei ole saanud aega käia kuna tuul tuleb täpselt siis, kui pean tööle minema. Algusnädalal tehtud triibud ongi jäänud siiani ainsateks triipudeks aga küll varsti saa. Autot oleks vaja ka veidike parandada siin on üks eestlasest mehaanik, kes parandaks kõigi autod hea meelega ära kaasaarvatud ka minu oma. Iva on selles, et siis kui mina saaksin auto tema juurde viia on tema tööl ja kui tema saaks autot parandada olen mina tööl. Nagu ma aru olen saanud siis nädalavahetustel ta seda väga teha ei taha. Peab midagi välja mõtlema, kuidas ta saaks auto üle vaadata ja vajalikud parandustööd ära teha. Iseenesest auto sõidab aga mingid kolksud on esi otsas, mis häirivad :D
Kes mäletab, käs mitte aga esimesel aastal panin kipsi seina ühe väga isemoodi tüübiga. Olen temaga endiselt suhelnud ta ei ole ei tea mis hea sõber aga me ei ole ka vihavaenlased, kuigi ülemusena on ta üks jubedamaid :D Igal juhul võttis ta minuga ühendust ja uuris, mis teen kus olen. Ütlesin, et olen Perthis ja jään siia vähemalt pooleks aastaks tema vastas selle peale, et tuleb ka Perthi täpsemalt on tal veel 600 km sõita. Pidi ühendust võtma eks näis kas tahab tööd pakkuda või niisama rääkida. Kui peaks tööd pakkuma siis ma pean ikka väga tõsiselt kaaluma seda, tõesõna ta ei ole päris normaalne tüüp :D
See nädal olí Priidul sünnipäev juubel lausa täna tuleb siis pidu . Mõtlesin, et kirjutan enne mõned read, sest ilmselt pühapäeval minust kirjutajat ei ole :D Üldiselt kõik on chill bill grillime ja hängime eestlasetega kuna siin on neid lihtsalt nii palju . KODUIGATSUST EI OLE asju ma pakkima ei hakka olen ja toimetan siin kui aega saan siis kirjutan ka teile mis toimub seniks aga TSAO !


  • Facebook
  • Twitter

Arriving Austraalia – kuidas meie esimesed nädalad mööduvad P&A


Dance of Colors on lõppenud, asjad koristatud, ärevust ainult pole. Kõik on paigas, käidud on piisavalt ja nüüd tuleb minna, mis siin enam närveerida. 18.00 paadi peale ja kruiis Rootsi. Oeh, ma ei mäletagi enam millal viimati kruiisiga sõitsin. Kolame natuke ringi, ostame paar vidinat, joon kolme eurost õlut, mis tundub eriti kallis ja teeme varajase õhtusöögi ja siis magama. Sadamas tervitab meid Kadi, kes tuli meile vastu, et küüti pakkuda lennujaama, mis on eriti mugav, kuna 30kg kotid lihtsalt ei kannata bussiga trippimist. Väike peatus MCDs ja olemegi lennujaamas. Natuke pinget ja asjade ümbertõstmist ja Qatari 30kg poliitika on meie poolt. Lennuk pole meeletult suur nagu KLMil aga mis programmid, millised mugavused lennu ajal, see on teine level ja õhukino võis alata, ühe filmi ajal ei jõua ära oodata, millal juba järgmist saab näha. Aknad pole enam tõsturitega vaid elektrooniliselt tumendatavat ja kõik on touchscreen igal pool.
Jõuame Qatari, Dohasse, bussisõit 30 minutit viib meid terminali, mis on rahvast pungil. Järjekorrad poodides on minimaalselt 30 inimest, kõik toolid on kinni ja isegi põrand on kinni – shock! Mis toimub, miks nii palju inimesi, pidime seal ju 7 tundi aega veetma ja kuidagi kuskilt oli soov näha vaikset vaibaga kaetud lennujaama, kus saab peatäie magada, et edasi Singapuri minna. Paar põrandakoha vahetust, hambapesu ja siis leiame kahe akna vahel sellise parajalt laia kinnise tsooni, kus saab lõpus pikali heita korralikult. Põrand on kõva ja lennukeid tõuseb iga 2 minuti tagant õhku, aga uni on võimsam ja 3 tundi hiljem, on üle poolte neist inimestest laia maailma lennanud ja saab isegi paari ootamisega pudeli vett poest osta. Lend Singapuri on sama filmirohke nagu Qatari.
Singapore – linnriik – seadused, maksud, korralikkus, puhtus ja kallidus. Väike ärevus lennujaamas, kuna olin sigarette kaasa ostnud 10 pakki, aga nende eest oleks pidanud tollis maksma maksu kolmekordse hinna, millega need ostsin, plus trahv. Tollimehe valivad silmad suunasid ka meid röntkenisse oma megapagasiga, aga sealt nad kisa ei tõstnud ja jätsime oma megapagasi kogu surfivarustusega lennujaama pagasihoidu seekord ilma trahvita. Metroo viis meid hotelli Littele Indiasse. Metroo jaamast väljudes lõi meid 35 kraadi niisket kuumust otse näkku, nii et minu higinäärmed asusid kohe virkalt toimetama. Väike tuba, katusebassein ja maailma parimad söögid jalutuskäigu kaugusel. Hommikusöögiks olnud päris õige kätega söödud terav kõhutäis oli kogemus omaette väikses nurgapealses Hindude kohvikus, kus süsipruunid silma ei olnud Annetti blondidest kiharatest väga ehmatunud vaid nosisid sama kraami mis meie. Metroodsõidud, ujumine beachil, lõbustuspargid, shoppamine, puhtus, 40 dollarit maksev lõunasöök on paar iseloomustavat märki ja tegevust Singaporis. Ujume oma katusebasseinis, vedeleme niisama, higistame 37 kraadises kesklinnas ja naudime kondistioneeriga jahutatud hooneid ja einestame ülimaitsvat India sööki. Ilus jõe ja merega linn, kus Hindud, Hiinlased ja muud maailma rahvad vaikselt oma tegemisi teevad. Meil on aeg oma destinatsiooni lennata peale 2 päevast puhkust Singapuris olemegi väikses Tigeri lennukis veel 5 tundi, kuniks Austraalia meie lennuki rattaid puutub. Toll, pass, koerad, odavam(aga väga kallis) alkoholipood otse lennukist väljudes ja Hendrik juba lehvitab. Hendrik Vesi, minu hea nooruspõlve sõber , kellega hakkame maja jagama on meil vastas. Pime, natuke hirmutav aga huvitav teekond viib meid ka läbi kõrghoonete sirguva kesklinna meie uude koju. Ühekorses majas tervitab meid Kristel, kes on vaaritanud mõnusaid suupisteid shushit ja loomulikult on külmkapis ka mõnus külm õlu. Vahetame muljeid, sätime kama oma tuppa ja tervitame asutraaliat.
Esimesel päeval tuleb Remi ja Liisi meile külla, kellega saame kesklinna asju minna ajama. Mobiil, pangakonto ja maksunumber tehtud, õhtu võib alata. Külalis tuleb nagu seeni peale vihma ja tutvume uute ja huvitavate inimestega kellele jääme kindlasti tänu võlgu abi ja info eest mida kõike jagatakse. Teine päev jõuame ka mereäärde, kus tormine pilves ilm meenutab eesti surfipäevi. Külm on siin veel praegu jah külm, õhtuti lausa 9 kraadi ja mõte oma paksud riided koju jätta oleks täielik viga olnud. Surfates tundub peale igat kukkumist, et hai võtab tagumikust, aga pääsen. Peale surfi lähme uute sõprade poole õhtut veetma ja saan oma esimese vasakpoolse liiklusega autosõidu teha. Elu siin on nagu USA filmis, kõik elavad suurtes majades, kus on siis 2 või 3 magamistuba mille peale jagatakse maja, kus paremates võib leida mängutoa, trenniruumi, garaazi külalistetoa ja veel tube, mis on kõik oma eesmärkidega. Meie kodu on hubane ja natuke pisem, aga kõik on olemas, hoov, elutuba, söögituba, magamistuba ja 3 majakaaslast.
Esmaspäev saabub ja läheb jubedaks sebimiseks, kõik on tööl, Annett otsib tööd ja mina olen juba ennast roheliseks otsinud, et autot leida. Käin vaatamas, ühte, teist ja kolmandat…. oeh päev läbi. Iga liigutus siin linnas võtab miinimum 20 minutit autoga. Seda siis arvestatakse lähedal olevaks kohal, natuke kaugemal olevad kohad on 45 – 60 minutit autoga sõita. Ühistransport on siin nõrk ja sellega liikumine võtab 3 – 8 korda rohkem aega kui autoga. Söögi poolest on kõik olemas, isegi hapukoor. Auto otsimine on juba veninud 4 päeva ja kopp on ees, kuniks lähme Remiga ühte Mitshubisi Challengeri (pajero sport) vaatama ja jackpot. Pimedas ostetud auto, aga kõik tundub soliidne ja töötav. Minu esimene jeep on ostetud ja olen päris õnnelik, sest just seda ma tahtsingi, nüüd jääb oodata millal mägedesse ja randadesse sellega hullu lähme panema.
Annett leidis töö, mitte alalise küll aga iga nädal midagi toimub ja mul õnnestub ka ennast kohtadesse kirja panna ja on lootust kellegi jaoks minna kuskile orja panema – aa siin on ikkagi väga kallis elada niisama õhust ja armastusest ja iga suvaline töö on suhteliselt hea palgaga, millega elad väärilist elu, seega tuleb meil natuke oma ajast tööle kulutada, et seda kõik mis siin pakutakse nautida saaks.
2 nädalat sisseelamisaega, palju sõpru ja pidusid, natuke surfi, väga head surfitingimused (loe haisid veel pole näinud), inimesed on lõbusad sõbralikud ja nii on neil kombeks. Mõni päev on juba 37 kraadi sooja päeval ja samas teine päev 21. Graafikud ja elurütm hakkab tekkima, mis on tekitanud vajaduse omada 2 autot, millest teist hakkasime täna otsima.
Mõni päev hiljem oli 3,5l Verada olemas, sportlik ja mõnus auto, tahab natuke putitamist. Nüüd oleme mõlemad vabad liikumises.


  • Facebook
  • Twitter