24.jaanuar paar nädalat

Nüüdseks on juba siin oldud paar nädalat ja Funboard Cup sai ka läbi Priidu osales ka aga kahjuks ei läinud nii hästi seekord, et oleks poodiumile pääsenud…Tuult ei olnud esimesed päevad üldse kohe mitte üldse ja tehti olematu tuulega race võistlusi, Priidu ei saanud startigi tal puudub selline varustus ja siis kergemad inimesed võistlesid oma vahel ning purjelaudurid…ja ühe korra Priidu oli nii tige juba, et tuult pole ta bodytragis rannast stardini, taga pool tavaliselt rohkem tuult aga stardini oli ikka päris pikk maa aga meil rannas oli nalja nabani..Ta võib sellest kogemusest ise pikemalt rääkida…Viimasel võistlus päeval tuli siis tuul ja tehti kiirelt freestyle võistlus ära. Priidul läks seal täitsa hästi pääses finaali kus oli siis tema ja 4 väga kõva prantsuse kutti, kes kutsuvad ennast Children of Revolution ja hetkel neil käsil oma filmi tegemine..Priidu neist kahjuks jagu ei saanud :) Aga võitu tuli siiski Eestile ka- Kristiin Oja sai esimese koha naiste freestyle võistlusel juhuu….palju õnne talle!!!! Ja muidugi toimusid peod ja koosviibimised ja mina ikka sain laval ka käija osalesin moeshowl nagu ikka ;) Nüüd, mis me siis siin teinud oleme..mhh  Priidu koolitanud, paar päeva tagasi sai ta neljase gruppi sakslasi-isa koos poegadega ja ma aitasin algkoolitust läbi viia. Täna peaks sellel perel viimane päev olema ja nüüd paari päeva jooksul plaanime ja mandrile unionisse sõitma minna, ajame pundi kokku ja seal saab äkki rahus sõita ja natuke filmida…Siin on hullumaja hiinlastel puhukus ja kõik valged, kes seal töötavad nüüd siin ja rand hulle täis ;) Eestlasi ikka jagub meie punt suur ja siis teisi keda teame neid ka palju ja siis veel lambist kõnnib neid ka muidugi vastu kõik viisakad ja tunneme teineteist ära kuidagi moodi ja teretame!!! Eks ikka eestlane tunneb teise omasuguse ära ;) Meie kooli Habagati on laiendatud rannariba nüüd päris suur ja erinevate maade lipud üleval..ka Eesti oma.. ilus!!! Elame ikka samas kohas, mis alguses saime nüüd juba chill kõik asjad lähedal ja puhas ka. Siin majas peale meie veel valged mehed kohalike naistega ja keegi lärmi ei tee ainult kohalikud küla lapsed ümber ringi ;) aga maja ise tundub turvaline, eks ole näha ajapikku ja võibolla mingi hetk lähme mujale, kes seda teab…siin meid keegi õnneks kinni ei hoia..praegu oleme maksunud nädalate kaupa ja bookingid ei ole…selline oma ette suur valge maja ;) katusel väga kena ja saab mõnusalt riideid kuivatada…praegu ei olegi asju pesumajja vaja viia..minu käed teevad töö ära ja tuul katusel!!! Ongi vist kõik hetkeks..chillgrillnill


  • Facebook
  • Twitter

Aaron Hadlow Interview @ CWC 2010

Aaron Hadlow interview
Today we continue again with the interviews from Last years CWC. Priidu gets to Interview the better freestyle kitesurfers on the planet.

We kept the best for last. The interview with Aaron Hadlow. Enjoy!


  • Facebook
  • Twitter

Ruben Lenten Interview @ CWC 2010


We continue with the interviews from Last years CWC. Priidu gets to Interview the better freestyle kitesurfers on the planet.

Today we we present to you: Ruben Lenten


  • Facebook
  • Twitter

Brandon Sheid Interview @ CWC 2010

Brandon Sheid

Priidu gets to Interview the better freestyle kitesurfers on the planet. Today we have the interview with Brandon Sheid. Stay tuned with Getaway Freestyle Mag as we have more Interviews coming from that event!


  • Facebook
  • Twitter

Esimesed muljed…

Kui aus olla, siis olid mul Tyrgist vaid eelarvamused, mis t2iesti valeks osutusid. Mina kui loodusefriik, armusin Tyrgisse kohe. Kogu silmapiiril laiuvad m2ed, mida kohe tahtsin vallutama minna. K6rgeim tipp on Mount Ararat 5137 m. Kuna olen siin kokku kuu aega, siis yhe tipu vallutan kindlasti:P


Ka Tyrgi kylalislahkus, toit ja v2ikesed lapsed leidsid koha mu sydames. Lemmik kaunitar mul 2,5 aastane Kardelen, kellele uue luti kinkisin, kuna k6ik teised katki n2ritud. Ega seegi vist kauaks ei j22. Aga tydrukule sain v2hemalt head meelt teha:) Nyyd ma ta parim s6branna:P

Oi ja toit on lihtsalt super, julgen v2ita, et filipiinide ja vietnami k66k j22vad kindlasti alla. Tegelt see maitse asi. Enamus toidulauast on oma aiast ja k6ik on v2rske. Puuviljad, oliivid, oliivi6li, salatid, tomatisupp:P, kebab jne jne. Syya saab siin palju palju v6i siis esialgu suurest kylalislahkusest, mida k6ik mulle siin pakuvad.

Tyrgi keel mulle varem ei meeldinud, aga nyyd juba lausa 6pin seda suure tuhinaga:P T2hed ja s6nade h22ldus on v2ga sarnane eesti keelele. Lugemise olen juba selgeks 6ppinud. Aynı aynı ama farklı (same same but different;)). Paras ports s6nu ka juba peas. Tuletan meelde, et olen siin alles kolm p2eva olnud;)

Aga nyyd siis ettevalmistused 6htuseks grilliks Fethiye surfiklubis, kus siiani veetnud enamuse ajast.

MadLy


  • Facebook
  • Twitter

Päev 132, 24.märts Annetti sünnipäev

Täna on minu sünnipäev, seda ei juhtu igapäev, sünnipäeva laps sa võta veel üks naps!!! Hommik algas nagu ikka-sõime ja siis randa. Lootsin, et saan mõnusalt sõita, kuna pole seda enam ammu teha saanud. Aga nagu ikka puhus väga palju rohkem, kui lubas. Ja siis hängisin niisama ja pahurdasin. Priidu koolitas ja kui ta ära lõpetas, mõtlesime, et ma ikka peaks minema proovima. Korra tundus, et tuult on natuke vähemaks jäänud ja läksin peale. Aga jah nii suure tuulega ma pole vist kunagi väljas käinud. Lohe käis mega üle, pidurid olid põhjas. Nii ma siis seal kankutasin mingi pool tundiJ. Peale seda jõudis teine sünnipäeva laps ka randa-Sten. Ja läksime kõik koos mazaasi, mõnna, mõnna ja siis sööma. Pärast jalutasime rannal, vesi oli väga kõrge ja tuult palju. Siis oligi juba päev õhtus ja läksime jälle söömaJ Peale seda jalutasime valgele rannale ostime krõpsu ja jooke. Tegime endale rannale mõnusa pesa patjadega ja jäime teisi ootama. Aga ega väga kedagi enam oodata polnudki, saar juba eestlastest tühi ja paljud kohalikud sõbrannad ka ära. Nii, et olime mina ja neli meest siis(Priidu,Sten,Indy,Rainer) aga seltskond oli hea ja meil oli super tore. Edasi läksime Epicuse tantsima, seal oli palju inimesi ja nalja nabani. Siis käisime veel ka summerplaceis ja olingi aasta vanem!! Loodan, et tuleb hea aasta…juhuu 23…Samal öösel sai meie kiisu ka 2 poega, üks oli surnud, teist ta siin kasvatab hoogsalt, loodame, et jääb ellu ja kasvab suureks ja tubliks!!!




  • Facebook
  • Twitter

Päev 96, 16 veebruar Surfipäeva rõõmud, Hadlow lohe, uskumatult hea laud ja präänikud

3 kuud Filipiinidel olnud ja kokkuloetult olen saanud ca. 50 sõidupäeva, koos kaabelpargi sõidupäevadega. Tundub, et pooled päevad kuust saab sõita ja pooled ei saa või pole aega olnud, sest olen õpetanud. Nüüd aga on Boracayl parim aeg, sest tuult on piisavalt vähe, päike paistab ja kui vähegi tuju on saab uusi asju õppida. Jaanuaris ja detsembris on pigem tormid, suured tuuled, suured hüpped, kiteloops ja funfunfun. Nüüd aga olen kätte saanud lisaks uutele Hadlow lohedele (7m2, 9m2 ja 13 m2) ka uue Hadlow laua (138 pikk ja 40 lai). Perfektne set, et uusi trikke õppima hakata. Lohed nagu suvel kogesin on juba käe sisse harjunud ja esimesel kogemusel kiire 7m2 on saanud rakendust mõlemale poole loopide harjutamisega, downloopide ja samuti megaloopidega. 9m2 on nagu beebi, kes megaloobi ees risti ette ei löö aga 7 – 8 m/s tuulega parimaid freestyle trikke loobib. Ja vanem vend 13 m2 on igati teretulnud tegelane meie perre, sest kasutamist leiab sellele samapalju kui teistele suurustele ja kui bay on tühi siis loom on töös. 13 m2 oli alguses võõras, raske ja tohutu jõuga, aga nüüd juba natuke kätte harjunud tegelane võib vaikse-ilma päästja olla või uue poomisikutamistriki päästerõngaks osutuda. Uued tugevad liinid annavad julgust tohutuid loope tõmmata, viienda liini ümbertõstmine depower süsteemide juurde tõestab ennast iga päevaga, sest siis ta ei kulu, safetyt mul nagunii pole, aga veest üles tuleb kohe kui teda käsitleda. Uus Hadlow line laud on aga maailmaime. Miks üldse tehakse enam mingeid teistsuguseid laudu? Kas tõesti on võimalik, et kõik arendavad, aga ikka veel tehakse ka halbu laudu? Uskumatu maandumisvõime, kontrollitud pop ja uskuge või mitte siis isegi väga chopise veega, sealt laua alt ei tule ühtegi piiska silma, mis annab täieliku keskendumise trikkide tegemiseks. Lisaks võib mainida, et kui vanasti õhus olles teadsin, et tuleb crash, siis uue lauaga võib juhtuda, et powerbuff girls saved the day again ja crash jääb tulemata.

Nüüd ka natuke surfijuttu, et siis kes harjutab, kes niisama kaasa mõtleb. Siia tulles sain esimesel päeval pea kõik asjad tehtud, siis aga hakkas mingi hetk taandareng, mis nüüdse veebruari kuuga paranema hakkab. Näiteks vana hea airpassi olen harjutanud päris heaks 313, nii et raily ette ja pass järgi, ei mingeid kõvaraid käsi või nüri poppi enam ( kes siis ei tea 313 ja blind3 on raily trikid, flat3 on mõlemale poole laud all airpass ja kõik ülejäänud airpassid ongi lihtsalt airpassid kui rippuvat vanakooli tangelpassi mitte nimetada). Blindjudge saladus on ka murtud, kuigi iga kord ma temaga veel läbi ei saa, siis nüüd on vähemalt selge mida peab tegema, et vähemalt blindi maanduda, kui õhus vahetatud ei saa. Eelmisel aastal siin õpitud blindjudge ilmutas mulle ennast jälle alles siin 2011 aasta 1 jaanuaril ja nüüd siis veidi selgema pilguga. :) Lisaks backmobe, mis vahepeal kellegil teisel külas käis on koju tagasi tulnud, aga veidi veel lonkab ja tahab tugevamate tuultega harjutamist. Vana hea spend to blind on nüüd igati töödeldud ja tuunitud ja kui nüüd veel 180 otsa saaks oleks üks korralik smobe ka tagataskus, aga see tahab palju kõrgust hoogu ja natuke ka joppamist enne kui sinna jõuab, aga spend to airpass on tagataskus sooja koha peal. Lisaks olen lihvinud back to blindi ja õhusvahetamine võiks olla mõne nädala töö, kust siis edasi natuke kõrgemale ja kgble lähemale kisub. Slim, aga käpas veel pole, aga slim to crash koos poomivahetusega on täitsa olemas. Kusjuures hakkasin slimi harjutama mõned päevad tagasi ja arvasin, et töötan temaga lõpuni välja, aga päev hiljem surus Annett mind kiteloop hp´d proovima ja võtsin oma julguse kokku ja hakkasin töötama. Peas oli kõik juba selge, aga päriselus sai asjale veel natuke lihvi antud. Paar katset ja kõik korrad saan poomi kätte. Mõned katsed veel ja maandutud. Edasi nägu naerul, tuju hea ja loobin veel mõned. Tulevad suht lihtsalt, sest poomi saan kätte 99% kordadest. Kõige ilusam võis olla 5m kõrgune, kus õhust pea püksi tahtsin lasta ja mainimata ei saa ka jätta onefooterüritust, kus loobi ajal üks jalg otsustas pausile minna ja lauast jalga lasi, mille peale suure rahmimisega suutsin ka teise jala välja saada, mille tulemusel laud mu nina ette maandus, aga mingil imekombel sealt mööda crashisin. Bay on ikkagi rahvast täis ja sellist head harjutamise päeva peab ootama, sest kord on vesi, kord on tuul ja kord on rahvas täielikuks segavaks faktoriks. Kusjuures, ma poleks kunagi arvanud, et kiteloop hp jaoks on vaja nii tugevat tuult, kui seda on. Ja 13 m2 pole veel kiteloop passi teinud, aga ükspäev ta juba vaatasin sinna poole, aga kahjuks polnud selle triki jaoks piisavalt tuult ja pidi tavalise unhooked loobiga hakkama saama. Kui loom pöörleb siis…..

Nokkimist jätkub ja keha on väsinud, aga tingimused on iga päev nii head, et alla ka anda ei saa. Veebruari kuu on täielik paradiis sellel aastal! Eelmise aasta hommikuste tuultega ei saa seda võrreldagi, kuidas sellele aastal pea kogu aeg päev otsa puhub. Jõudu lumelauatamisele!


  • Facebook
  • Twitter

Päev, 72 FUNBOARD CUP VÕISTLUSTE ALGUS


Registreerimispäev. Kell 11.00 n viimane aeg ja umbes pool tundi enne seda oleme seal, et nimed kirja panna. Mina, Villem, Madis ja hiljem tuleb ka Erkki järgi. Tasu 4000 pesot ja selle eest siis 6 päeva lõunad, õhtusöögid, peod, joogid, lükra, tsärk, jersey ja loomulikult võimalik võistelda erinevates võistlusklassides. Hangtime, Speed, Twintip Race, Oldschool Freestyle (hooked in) ja kiteloop. Need viis ala lisaks windsurfi võistlused. Kõik on ootuseid ja ärevust täis, sest võistlused hoopis teisest mastist kui tavaliselt ja tuult igaks päevaks pea 15 m/s.
A: Esimesel päeval alustati siis raceiga(ala maraton,võidab see kes jõuab kõige kiiremini raja läbitud). Kõik võistlejad võtsid osa ja läksid stardi punkti ja kui tõsteti roheline lipp, siis läks hullumajaks, kõik hakkasid kimama ja üritasid teineteisest mööda saada-lohed läksid kokku,mehed kukkusid,kes lihtsalt ei saanud midagi aru, kaldalt oli päris naljakas seda vaadata. Race tehti sel päeval kokku 4 ja Priidu ühes sai ka teise lohega kokku aga muidu läks tal normaalselt oli kogu aeg esi 10 seas! Sel päeval muid asju ei tehtud. Õhtul oli mõnus õhtusöök sai punnu korralikult täis, kõned kuulatud ja siis läksime koju magama!
Teisel päeval oli tuul väga kõva ala 15m/s ja mina sõita ei saanud(siiani pole korraliku sõidu päeva olnud liiga palju tuult). Eks ma siis üritasin natuke võistlusi filmida, sest toimus vanakooli võistlus(kus siis mehed olid hookin ja hüppasid väga kõrgele ja keerutasid laudasid jne).Priidul läks hästi sai kahest esimeset voorust edasi, kolmandas voorus sai pähe, sattus väga tegijaga kokku ja lõpetas 5ndal kohal!
Samal päevl saabus ka Mihkel Muinest tagasi koos Madli ja Steni perega. Jälle eestlasi juures-tore,tore! Õhtul läksime cafe del mari sunset kokteile jooma, seal oli väga tore rääkisime surfi juttu ja sõime näkse ja jook maitses ka hästi. Siis läks kõht tühjaks ja läksime koos Williami,Dina,Dorothy ja Jonhiga sööma smokei ja muidugi tekkis ka rummi pudel lauale ja pidu läks lahti. Edasi läksime club parawi, kus siis toimus võistluste raames 80`s pidu. Muusika oli mõnus tantsisime palju ja inimesed olid kõik teema kohaselt riides, me üritasime ka natuke ikka sinna kanti olla! Mingi hetk Priidu väsis jummala ära ja kohe otseses mõttes väga ära, rannast enam kaugemale ei saanud. Aga nu ikka kuidagi suutsime koju saada, panin musikese tuttu ja läksin ise peole tagasi ahaa! Nockout :S
Kolmandal päevl toimus hängtime võistlus ja tuult pidi väga palju olema, aga oodatus nõrgem sai tunda 12m2 Rebeleid, mille ajaks tuli 5 sekundit. Vale otsus kohtunike poolt, aga siis oli juba hilja. Tuuled üldse on puhangulised ja muutlikud, kuna kogu aeg on pilves (jumal tänatud, et päikest pole) aga vähemalt võiks tuul ühtlane olla. Õhtul tehti veel race, aga seekord saime eestlastega omavahel sõita, sest kõik ülejäänud sõitsid mingit teist rada kui Villem, Mina ja Erki, kes siis mingi vana rada pidi ajama pidid ja kohe saime ka disklafi selle eest. Teine race, kooli laud, ootused suured ja esimeses kurvis kolmas, kus käib pauk. Kukun kõhuli, püüan laua, uurin millele otsa sõitsin ja hakkan uuesti sõitma ja hetk hiljem käib uuesti pauk ja olen näoli vees. Vaata lauda ja mõistan, et olen selle kurvis katki sõitnud. Ju oli mingi mõra sees, aga katki see oli ja kolmandast raceist puudusin, sest tuju oli ära. Oleks keegi maininud et peale neid kolme race oleks mul võimalus veel 3ndaks saada oleksin igaljuhul kaasa sõitnud. Annett ja tüdrukud on juba proovides, sest õhtul tulemas eksootiline Euroopa ja Filipino moeshow. Paneme ka siis sussid jalga olemegi ülerahvastatud Summerplaceis. Uhke tuleshow ja moeshow sinna järgi kohe. Eelmisest peoõhtust oli aga keha nii väsinud, et peale paari koksi leiame kodutee.
Neljas päev algas tohutult kõva tuulega ja kohe kui nägime kiteloop võistlust teatsime, et asi läheb hapuks. Pumpan oma 9se ja 7se täis ja jään ootele. 2 katset igal sõitjal ja finaal 3 parima vahel. Kirja lähevad ainult maandutud asjad. Tuul on mänglev ja otsustan 9m kasuks, mis on kohe kui vette jõuan arusaadavalt overpower aga lootus kõige haigemat loopi teha jätab 7m rannale paremat päeva ootama. Esimene katse läheb luhta, sest lohe rebib mu enne hüppesse minekut veest lahti. Samal ajal on vees veel Madis oma 10m Vegasega, mis ilmselgelt käib üle ja vahepeal kuulen, et ta kahtleb kas proovib üldse. Siis näen teda hoogu võtmas ja ega kaldalt ka keegi ei tea millega ta hakkama võib saada, sest keegi pole näinud. 10 – 12 meetrit kõrgust, loop, mees lohega paralleelselt ja rahvas hõikab kaldal, kui Madis vette prantsatab. Teine katse saab lauale maandutud aga hoog niivõrd suur, et kaotab kontrolli ja kukub. Teen samuti, kiman tohutu hooga õhku ja kütan kohe loopi järgi, mis tõmbab igemed kuivaks, sest hoog mis Hadlow mulle sisse puhub on selline mida oma elus ennem kogenud pole. Tohutu allatuult lend saab aga vesise lõpu ja kukun mõlemad katsed, seega jäi mul kiteloopvõistlusel finaali pääsemata. Täname Madisega jumalat, et mõlemad elus oleme ja naerame, sest osavõtt on pool võitu. Finaalsõidus näeme rootslase Antoni backrolliga megaloopi, mis saab lõpetuseks rockair grabi ja peale 100meetrist allatuult sõitu mees lõpetab kaldal joostes, nii et vaevuvaevu lohe palmi otsast pääseb. Keha on täiseti läbi, aga õhtul on jälle programm ja riietumegi valgesse, et valgesse randa, valgesse resorti peole minna. Rahulik õhtu, võidame lõunasöögi 4le loosiga ja liigume edasi peokohtadesse, kus peale mõnda tundi juba jälle kodutee leiame, sest 9st hommikul hakkab jälle võistlus.
Viies päev algatuseks 20nd kiiruse katset, sest keegi mainis, et eelmisel päeval oli väga hästi teinud.  Kusjuures võin tõdeda et kui 59 km/ h laua üle kontrolli kaotad, siis lend mööda vett on tunduvalt valusam, kui mingi Kiteloopiga. Villem võib suure sinikaga kannil, seda juttu kinnitada. Teeme ka paar Race otsa ja mul läheb suht hästi, saan 3ndaks ja 4ndaks aga kuna eelmine päev 3 race vahele jätsin siis hetkel veel 8ndal kohal tabelis. Õhtu aga on ärevust täis, sest inimesed on jagatud tiimidesse ja täna on Talendiõhtu, kus iga tiim teeb mingi etteaste. Kuna meie tiimis ühtegi talenti pole, mida laval näidata siis hull mõte teha poistega spice girls etteaste saab heakskiidu ja sõit võib alata. Proov, parukad, naiste riided, makeup, kiire õhtusöök ja siis ettevalmistuma. Esimene tiim käib ära ja teeb mingi igava pump up etteaste, mille oma kiljuva Spice Girls etteastega iga kell maatasa teeme. 4 filipinot ja mina oleme siis täielikult dragiqueen riietes, rollid selge ja mingi algeline liikumiserutiin isegi. Kiljed, viled ja hõisked saadavad meid juba show alguses. Liigume ja hüpleme mööda saali, kargame laval, teeme oma rutiini ja unustame matkida laulmist… haha.. Tardunud igav olemine tagaruumist viidi laval teise dimensiooni ja rokkisime selle lava tagurpidi.
Kuues päev algas jälle Raceidega, aga seekord oli race kordi raskem, sest sõita tuli 3 suur ringi eelmiste 1 asemel. Ja seda 3 korda järjest. Kõik sobis, lohed ees ja taga põrkusid, olin oma väikse lauaga aga jalalihased mu uisukarjäärist tõmbasid tuurid üles ja pressisin ennast pea kogu aeg esikolmikusse. Lõpptulemuses päästsin ennast 8ndalt kohalt 6ndaks. Jälle targem, et sõita tuleb kõik kaasa ja vähemalt, et lõpetad – elu esimene korralik race võistlus sai õnneliku lõpu, sest kõik liinid lohed (va. Kooli laud) jäid terveks ja sõita oli funfunfun.

Õhtu on ärevust täis ja kõik ootel. Kogueneme Recencys hotellis, kus kondistioneeritud ruumis hunnik sööke ja valgete linadega kaetud lauad. Ärevuse lõhna on lausa tunda, sest viimased tulemused pole kõigile veel teada. Söögivalikus on maailma parim kreemprülee ja kugistan neid kuskil 15 tk sisse, nii et enam ei mahu ja kõik on juba otsas ka.  Sõnavõtud, autasustamine ja siis järsku järsku öeldakse minu nimi. Jah need kukkumised olid seda väärt sest kolmas (3) koht kiiruse võistlusel tuli koju. Hea tunne oli ka midagi saada, sest tegelt olime kogu aeg eestlastega kõigil kannul, aga kogu aeg jäi natuke puudu, nüüd aga see natuke sai oma osa ja medal ripub meil kodus lambi küljes, meenutamaks seda õhtut. Loomulikult tegime ka korraliku lõpu sellele nädalale ja rokkisime poole hommikuni laudadel, liival ja seal kus parajasti mõnus tundus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 16 riik, 5 eestlast (Erkki, Villme, Madis, Tiina (purjelaual), Priidu) ja maailma lõbusaimad ettevõtmised terve nädal aega, kus sai tuultega võidelda, sõitjatega, varustusega ja loomulikult igaõhtuste pidudega. Boracay International Funboard Cup 22nd 2011!


  • Facebook
  • Twitter

Merry X-Mas Boracay saarelt!!!

Meil on päkapikud käinu, aga mina neid ei näinud, nägin kuuse all ma pakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke. Päkapikud olid toonud shokolaadi ja pudru tegemiseks poti ja nipet näpet veel ja jõululaupäev ongi esimene pudrupäev. Õues on tohutult soe ja tuult ei ole väga, aga jalutan kooli, sest õpilane vajab õpetamist. Tund peale vees olemist, aga tuul vaibub täiesti ja otsustame jalgrattad sebida, et saarele veidi jälle pilku visata. Rattad sebitud ja juba liugleme vändates väikeste tänavate vahel peatänava poole, kus singaal ja vingugaas üksteist täiendavad. Motokate ja bagide ja kõige muu vahel hakkame slaalomiga edasi kimama teadmata suunas. Mäest üles on nii raske sõuda, et vahepeal peab kõndima. Saare põhjaosas on kontrast suurim vist, sest kallid resordid turvameeste ja tõkkepuudega on täpselt kõrvuti kohaliku turuputka, suitseva seaga vardas või mõne muu kohalikule omase asja juures nagu kilekoti onnike näiteks. Kõrgete aedade taga laiutavad basseinid ja hotellitoad, mis praegusel aastaajal vist kõige täidetumad. Lõpuks jõuamegi tippu, aga mitte saare vaid mäe ja sealt edasi suure kimaga allapoole on juba palju mõnusam rulluda. Tipust alla on saare tipp ja meri, mis randub Puka Beachil! Suured helesinised lained, vihmapilv ja tuline päike ergutavad meie silmi ja nahka seal suurel mitmesajameetrisel liivarannal, mis lainekohinaga täidetud aga inimtühi pea kogu aeg.

Vihmapilve lähenedes, mis nagu lumi jõululaupäeval seda palavust saabus tapma, asume ka meie tagasi mäe tippu sõudma. Mäe tipus aga elab Tiina, kellele ka külla lähme, sest tal on jalg haige. Kodu kust näha kogu whitebeachi poolt on mega terrassiga lahe elamine, mis meie rannast oleks liiga kaugel, aga vahepeal seal passida on vaimu täitev. Mango ja banaani shake teevad suu magusaks, kui vihm ka veel üle jääks saaks mäest alla kodupoole veerema hakata, et õhtuseid plaane teha. Mootorataste slaalom hakkab ka Nukule rohkem meeldima ja kui koerale otsa ei peaks sõitma siis oleks veel eriti tore, sest koeri on nii palju ja neil on täiesti ükskõik, kas sõidad üle saba või täitsa otsa. Õnneks on siinsed inimesed väga kõrgelt liikluses haritud ja oskavad arvestada ükskõik, millise nurga tagant väljahüppava tegelasega.

Õhtul saime teistega kokku ja tegime õhtusöögi ühes „sööpaljujaksad” kohas 13 inimesega. Peale seda väike naps kõrval baaris ja siis koju magama. Ühtlasi sai tänu Skypile ka häid jõule kõigile helistada ja jõululaupäev surfisaarel lõppes rahulikult, sest tuul puhkas koos meiega.


  • Facebook
  • Twitter

No Wind @ The Beach

Hommikune 09.00 väljasõit randa sai alguse pikale veninud pokkeriõhtu tõttu alles kell 11.30. Bussi laeti hunnikus varustust ja kõik olid ootel ja valmis merele minema. Ca 45 minutiline sõit läbi kohalike külade ja mägede oli kohati huvitav, aga ka väsitav. Rand kuhu jõudsime oli väikse tumeda liivaribaga piklik offshore rand, kuhu pea kalda alla oli meie jaoks üles pandud 2 point süsteem cable koos kikkeri ja slideriga. Kuna kõik bussidesse ei mahtunud said osad sõidu kompteriga, mis mitu päeva meie tegemisi ka filminud on. Kaks lohe sätit üles eemal rannaliival, aga nende sõidud lõppesid selfrescu ja paadisõiduga tagasi, sest puhanguline maatuul andis ainult paar triipu eemal merel. Kaks point süsteemi peal, mis meil ka Tartus pesitseb sai näha nii backmobe kui Hpsid, Spend to blind ja palju muud. Vedelemine, rand, muusika, Red Horse kange liitrine õlu ja grill olid selle päeva sisu. Kodusõit võttis tuure ja mõlemas bussis lärmati kõvasti kuna kohelike kange õlu oli keelepaelad lahti sidunud.


  • Facebook
  • Twitter