KTE Austria

Jõudsime kohale paar päeva varem ja tutvusime kohaga. Koht tundus surfari õudusunenäona. Selleks, et merele saada peab maksma randa minemise tasu 3.50 euri. Kui soovid surfata, siis pead maksma 8 euri. Kui soovid autoga parkida, seal ööbida ja surfata, siis meie perele oleks kõik kokku läinud maksma 30 euri päev. Ühesõnaga hakkasime otsima turvaauke, et kus ei peaks maksma. Lõpuks leidsime ühe ranna, kus saime vähemalt tasuta merele. Samas peale autos veedetud ööd astus meie auto juurde tädi ja kasseeris 12 euri. Jah, mõtlemapanev surfireaalsus.

1. päev

Tuul puhus ja alustati freestyle võistlusega. Ootasin päris kaua enne kui järg minuni jõudis. Tänu eelmise aasta rankingule ei pidanud alustama päris null tasemest. Esimeseks vastaseks oli Laila Puehringer. Täpselt enne meie sõitu hakkas aga tuul vajuma ja sõitsime pool heati ära kui võistlus katkestati. Edasi mindi race’iga.

2. päev

Kipprite koosolek kell 7.30 ja esimene võimalik start 8.00. Vihma täiega sadas ja tuult eriti ei onud. Ärkasin juba 6.00, et jõuaksin asjad kokku panna, keha ärkaks üles ja suudaks mõne toidupala alla neelata. Siis hakati starti edasi lükkama. Lõpuks olin jälle vees, punane lipp üleval aga tuult ei olnud. Ujusime neljakesi oma 20 minutit kui lõpuks tõusit tuul ja hakkas puhuma päris tugevasti. Olin 10,5 lohega. Maandusin oma kõik trikid sh uh kiteloop s-bendi ja võitsin. Arvan, et see oli ka kõige parem heat, mis Austrias tegin. Vahepeal olin maas ja mehed sõitsid. Jõrgmine heat oli H. Kennedyga. Jälle kui vette sain, kukkus tuul täiesti nulli. Püüdsime kõik oma lohesid kuidagi üleval hoida. Siis hakkas puhuma seitsmesele Kukkusin oma r2b ja back’il tegin tagumikukaga aga korralikult maandusin f-16, kiteloopi, reily ja s-bendi. Kennedy kukkus 3x R2b ja tegi back to toe, reily ja s-bendi. Kohtunikud panid Kennedy võitma. Kahju. Hiljem nägin hindamislehtedelt, et minu s-bendi ja reily’t seal kirjas ei olnud ja kiteloop oli märgitud hookis – ma ei oskagi hookis kiteloopi. Mis teha, that’s freestyle…. saan aru, et kohtunikel on tegelt päris raske 4 inimest korraga jälgida.  Kennedy tuli tänu sellele võidule singelite kokkuvõttes 4-ndaks.

3. päev

Maatuul. Double-elimination. Võistlusala viidi keset järve. Rannas tuult praktiliselt polnud aga keset järve puhus megapuhangumline tugev tuul. Kaldast start õnnestus mul hästi aga nii mõnigi jamas seal päris kaua, sest lohe kukkus alla ja üles saades polnud see peaaegu üldse kontrollitav. Läksin paraja varuga vette, et harjuda selle tuulega, mis võistlusalas puhus. See oli suht väsitav, sest tuul käis üles alla ning pidevalt oli ohtlikke olukordi teiste ootavate võistlejatega. Oodates otsustasin vähemalt kolm korda ümber, et mis trikke ma üritan, sest vahepeal tundus, et tuul on nii tugev, et saab ainult hookis trikke teha. Siis jälle, et saab ikka uh trikke ka teha. Ühesõnaga ka heati ajal otsustasin ümber aga üldiselt maandusin kõik oma trikkid sh kiteloopi ja s-bendid. Esimese heati võitsin aga teise kaotasin Lutzule, kes lõpuks ronis kokkuvõttes 4 kohale.

4. päev

Tuult ei olnud ja ootasime race võistluste väljakuulutamist. Lõpuks otsustati ikka sõidud ära jätta ja seega hakkasime Eesti poole sõitma. Tegime veel ASL loosimise koos race võitja R. Loccresega ja läksime.

Kokkuvõttes tulin siis 7 kohale, mis polegi paha. Järgmine etapp siis juuni lõpus Saksamaal.


  • Facebook
  • Twitter

Sitsiilia kokkuvõte ja video

Oma kolmanda treeninghooaja veetsime perega Sitsiilias. Lo Stagnone, Mazara del Vallo ja Marausa rannad on väga head nii race kui freestyle harjutamiseks. Kahjuks oli talv seekord erakordselt külm ja freestyle’i sain harjutada peamiselt alates märtsist. Detsembrist veebruari lõpuni olin vees kahe pika kalipsoga ja peamiselt sõtsin race trenne ja harjutasin vanu freestyle trikke, et mitte kukkuda 12kraadisesse vette. Veebrusrist sain proovida ka päris 3 uimelist race lauda ja niikaua kuni õhk ja vesi soojaks läksid, olin sellega merel. Trennid Rannoga olid väga toredad.

Märtsist alustasin rohkem freestyle trennidega ja maandusin oma uued trikid. R2b ja KLs-bendi. Viimased nädalad enne äraminekut puhus aga meie spotis peamiselt 7m2 tuul ja uute asjade harjutamine lõppes nii mõnigi kord päris valusa kukkumisega. Seega r2b mul päris lukku ei saanud aga hea tuulega on seda päris tore teha :)

Üldiselt oli Sitsiilias meil täielik maaelu, sest kohalikud talvel eriti nina välja ei pista, rääkimata surfamisest. Kurb oli, et üheski spotis polnud peaagu ühtegi naist kellega koos fun’ida. Viimasel nädalal nägin ühte väga kõva tüdrukut Lo Stagnones aga kahjuks oli aeg juba lahkuda ning koos vees olime vaid 2 korda.

Õnneks päris nö surfi-kodu rutiin oli meil veebruaris ja märtsis. 3 kuud easime koos Marguse perega ja külas käisid ka päris paljud. Samas nüüd kui ära tulime hakkas seal tõeline chill – rahvast oli palju, muusika mängis, vesi oli soe ja tuul mõnusam. Seega nagu alati – siis kui läheb toredaks, läheme meie ära :)

Filmimiseks eriti aega ei onud, kuid 6 päeval 15 minutit sai ikka musta materjali kokku – väike kokkuvõttev klipp siis trennidest ka :)

https://www.youtube.com/watch?v=4KobF2kbw8o&list=UU-GEGiC3FZnZJCDUISsi5Rw&index=1&feature=plcp


  • Facebook
  • Twitter

Ciao

Oleme elanud siin mõnusat seltsielu … sügisel käisid külas Jana ja Kristjan….. jõuludel olid siin Egoni ja Tiidu pere koos lastega….. aga peamiselt oleme olunud koos Marguse, Marje, Regina ja Egoniga…. hommikul vaatame prognoosi, krõbunad piimaga/jogurtiga, kohvi…. mmmm…. otsustame kelle autoga ja kuhu randa…. kalipsod nöörilt… ja minek :) Õhtul väike päeva analüüs, hea söök ja vahest väga hea söök…. ning parimatel päevadel rumm koolaga + megamaitsev sidruniviil otse videvikupoest :) Jah, tegelikult võiks öelda, et elame täielikku maaelu spordi lainel aga meile on seltsielu siin küllaga :)

 

Täna ärgates avastasime et kõik sõbrad on saadetud tagasi põhjamaale, kus hetkel uudistest loetuna on 40 kraadi külma…. prrr. Selles suhtes ei tahaks nagu viriseda aga ka meil on täna väljas 8 kraadi:(

 

Novembri II nädalani puhusid siin termokad ja tuul oli soe ning ühtlane. Peale seda on aga tuult toonud siia peamiselt tsüklonid. Kuna sel aastal ründasid kogu Euroopat erineva nimega tormid, siis meile tähendas see palju põhjatuuli, mis omakorda tegid ilma suht ruttu külmaks. Seega olen  sõitnud alates detsembrist kahe täispika kalipsoga ja üle 1h vees olla eriti ei taha. Merel on vesi soojem kui flätil. Õhk siis keskmiselt 12-16 kraadi (öösel vahel isegi 7 kraadi) Vesi flätil 12 kraadi ja merel 15 kraadi. Meie seltskonnas on kõik aga racerid ja windsurfarid või wavearid e. sõidavad merel….flatil ajan freestyle asju ainult mina… kohalikud ka enam vees ei käi (sest on liiga külm) ja nö fun element on täitsa maas – üksi surfates ei panusta 100%, sest pole kedagi, kes aitaks, kui midagi pekki läheb…. samuti 12 kraadisesse vette pidevalt kukkuda pole üldse tore :)

 

 

Jaanuarini tegin peamiselt freestyle trenne. Sain oma f-16 suht korda. Tegelesin swich’is loopide ja downloopide, back ja railey to slide hp-ega. Tuletasin meelde mõned doble old school trikid, crabid.  R2blindi olen vahelduva eduga samuti proovinud, kuid kevadel püüan sellega rohkem tegeleda, sest tormituultes, jalgu praktiliselt mitte tundes, on maandumiscrashid päris valusad.

 

Aga tänu sellele külmale olen viimasel ajal käinud meestega merel ja avastanud race laua :) Kuna saan lauda vaid siis kui Rannost midagi üle jääb (arvestades, et eelmine kuu sõitis ta 1114 km ja  47 tundi e. ei jäänud eriti midagi üle :) ), siis ei ole jõudnud sellega päris sina peale saada, samas triibutamisega saan juba hakkama. Üks päev harjutasin wave lauaga takke  ja suutsin isegi mõned ära teha. Race lauaga sõites proovisin korra merel ka takkida, kuid selleks hetkeks kui halsivahetus kätte jõudis, olin juba nii väsinud, et mõte ei jõudnud üldse järele, et kuidas see nüüd võiks käia. Selle elukaga üles tuult minna on väga tore, kuid alla tuult sõitmine on palju keerulisem. Ma ei julge üksi kaugele sõita ja see tähendas, et peale 2 krüssu hakkas tants laual, et natukenegi kaldale lähemale saaks…. tollel korral päris kaldale ei sõitnudki – otsustasin enne lauast paadi teha ja lihtsalt selle peal istudes alla tuult purjetada ;) Eile käisime üle pika aja flätil ning paar korda õnnestus mul mingi nipiga laua suund paremini alla saada ning peale 15 minutit sõitu, polnudki ma väga väsinud :) Mere ja fläti sõitu muidugi võrrelda ei saa ja seega ootab mind ees põnev õppimeise aeg. Veebruar on meil siin veel külm ( keskmiselt 10 kraadi) ja minu õnneks tõmbab Ranno oma koormuse natukeseks alla  – seega saan kindlasti rohkem race lauaga harjutada. 1 märtsil 2011 ärkas Ranno üles ja otsustas raceima hakata…. näis milline unenägu mind sel päeval  külastab ;)

 

Vaatamata sellele, et siin on suhteliselt jahe, oleme veendunud, et talvitumiseks Euroopas on Sitsiilia väga hea valik. Kui jaanuar-veebruar vahele jätta, siis on siin täiesti talutav temperatuur. Race trenne saab siin eduliselt ka jahedaga teha, sest merel racides läheb keha ikka soojaks ning mütsiga sõites pole üldse probleemi. Freestyle’i jaoks muutub flätt natuke liiga külmaks aga samas ei pruugi see iga aasta nii olla – kohalikud ütlevad, et sel aastal on jahedam kui tavaliselt.  Kuigi temperatuur tundub oluline, siis sellest veel olulisem on tegelikult ju TUUL – ja tuult on siin olnud palju :) Seega jään ootama ilma soojenemist, et Sitsiilia Lo Stagnone spot muutuks jälle parimaks surfispotiks Euroopas :)

 


  • Facebook
  • Twitter

Sitsiilia

Sel aastal maandusime siis Sitsiiliasse. Kaalusime küll viimase minutini Boracayd ja Kanaari saari aga lõpuks otsustasime ikka kõigepealt siia tulla. Mõtlesime, et kui ei meeldi, siis lähme siit edasi kas La Mangasse või Boracayle.

Esimesed kolm päeva leiutasime kohe uusi variante, et kuhu siis edasi, sest Itaalia ei meeldi meile kohe üldse. Aga peale seda kui leidsime üles flätika ja  saime seal sõita, siis plaanid muutusid:)

Jah, surfispotid on siin meie jaoks ideaalsed. Flätt Lo Stagnones – enamjaolt rinnuni vesi ja kalda lähedal põlvest puusani. Põhjas pehme muda ja liiv. Ka suure tuulega on vesi suht sile. 20 km kaugemal on Marzala de Vallo rand, mis meenutab mulle Tarifat kui puhub poniente -sügav vesi, lained ja hoovus. Seega on olemas nii ideaalne uute asjade treeningspot kui ka trikkide kinnistamiseks raskemad tingimused.

Kõik muu siin on aga harjumatu. Ranna lähedal olevad korterid on hirmkallid või väga nigelad. Seega elame praegu Marsala vanalinnas ja veame iga päev oma surfikama ning auto pargime päris kaugele. Poes on toit samuti väga kallis ja kurvaks teeb see, et peale pasta pole siin midagi head osta…. igatsus krevettide ja kalmaaride järlele on megasuur…. ka puuviljavalik on tavaline. Selles suhtes igatsen Hispaaniat.  Liiklus on samuti hullumeelne…. piibitamine käib ette ja taha ja mulle meenutab see täielikku kaost. Ma ei saa aru, et kui on liikus reguleeritud, siis võiks sellest lihtsalt kinni pidada ja kõik sujuks…. täiega kilplased…. ise on ka täitsa närvis seal roolis aga midagi ette ei võta, et asi paremaks saaks. Ja veel prügimajandus. Aasias ma sain aru, et miks rämps igal pool laiali on… no keeruline on keset pära-põrgut suure rahvaarvuga maalapil seda ohjes hoida aga siin…. ma ei saa aru??? Kõik kohad on si–a täis ja prügikastid punnitavad üle. Peale selle on terve linnapilt täis umbrohtu kasvanud teeääri…. liiguks nagu mahajäetud linnas. Ainult Vanalinn on väga ilus ja romantiline.

Jah, peab harjuma – eks see on nende kultuur ja ega ma seda väga südamesse ei võta – peamiselt kirjutan sellest, et kui keegi plaanib siia tulla, siis lihtsalt oleks kursis, mis siin tegelikult toimub. Õnneks rannas on  kõik ok. Lo Stagnone spot on eriti kõva. Seal on kohvik ja wc ja internet ning isegi muru on kõik ilusti aetud:)

 

Aga nagu Triina ütles, et kui surfispotid on head, siis kõik muu ei oma tähtsust. Nii kavatsemegi siin edasi elada. Kui kellegil on plaanis liituda, siis andke teada:)

 

Hetkel olen haige, sest saime enne Eestist lahkumist “kingituse” kaasa. Seega on olnud aega mingeid klippe kokku panna. Tegin spotidest ülevaate ja lihtsalt siinsest  linnapildist. Lõpuks panin kokku eelmise aasta Tarifa klipi ja võtsime kiirelt linti  mõned hetked merel, et jäädvustada minu 2 surfiaasta lõpp. Nii et check it out!

 

Surfispotid: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Linnapilt: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/3/QglgbDXaqKU

Tarifasurf: https://www.youtube.com/user/KerlisTube?feature=mhee#p/u/0/lMr7IK_Bq6Q

Kerli 2 aastat kitesurfi:  


  • Facebook
  • Twitter

Kitesurf Tour Europe 2011 Sylt-Westerland Saksamaal


Sõitsime Sylti oma autoga ja jõudsime päev enne sündmuse algust kohale. Puhus väga nõrk maatuul, kuid race lohed läksid sellegi poolest peale. Kaldast minek oli omaette katsumus, sest tuule augud olid väga suured ja kõik kited kukkusid vähemalt korra alla. Elus esimest korda nägin siis 19m2 kitet :)

Esimesel sõidupäeval jäeti freestyle ära, sest ikka puhus maatuul – seega korraldati race. Vesi oli flätt ja tundus väga ahvatlev nii mõnelegi freestylerile. Selleks aga, et saaks korraldada freestyle võistlust, jäädi ootama tuule pöördumist.

 

Neljapäeva hommikul alustati freestyle võistlusega kell 8.30. Puhus 12-15m/s tuul. Kohal olid 2m murdlained ja tugev hoovus. Alustati meestega, kuid hiljem mindi edasi naistega vaheldumisi. Minu jaoks oli esialgu segane heatide kulgemine ja ülesehitus, kuid lõpuks sain asjale pihta. Loosi järgi pandi inimesed heatidesse ning vees oli korraga kaks omavahel võistlevat paari. Kumb võitis sai edasi järgmisesse heati. Ette pandi juba positsiooniga võistlejad PKRA või KTE 2010 tulemustega (vt round 4 -rohelisega) ning nendele tekkisid siis paarilised eelsõitudest. Kui võistlejad kumbki ühtegi trikki ei sooritanud, siis ei sanud kumbki edasi.

 

Esimesel päeval peeti ainult single elimination võistlus ja naistest võitis Laskovska, teiseks tuli Correia  ja kolmandaks Litwin.  Mina läksin kokku Stoviga. Üldiselt olid tingimused nii rasked, et tehti ainult kergemaid trikke. Minu jaoks oli tuul liiga tugev ja UH-is ma raileyt maanduda ei suutnud. Stov aga oli minust veits raskem ja tegi väikese railey ikka ära ning võitis.

Teisel päeval alustati double eliminationiga ja seal sattusin mina loosi tahtel teistest astme võrra madalamasse roundi (esimesel päeval oli sama Kristiinil). Sõitsin täiega ja maandusin nii hookis kui UH trikke, kuid kui kaldale jõudsin, siis öeldi, et minu vastane ei tulnudki starti :) Ok… väike soojendus oli siis.

Järgmisena läksin kokku Puehringeriga. Sain samuti mõlemal halsil rollid, hüppe, crabid ja railey kirja ning võitsin. Järgmises heatis olin koos Jungoga. Peale hookis asjade tegemist hakkasin otsima UH trikkide jaoks kohta, kuid kuidagi ei leidnud – ikka sattus mingi laine ette või paisus minu kõrvale:). Vajusin suht alla ning  kui minut oli veel jäänud, siis otsustasin UH kiteloopi proovida. Sain lendu, ilusti maandutud ja poomi kätte ning lohe stabiilseks, kui äkki sõitis minu eest läbi Whiteley. Kuna hoog oli sees ja kallas ligidal, siis pidin kite maha laskma, et me risti ei jääks. Kuigi minu vastane ei teinud ka muud kui railey, siis kaotasin tõenäoliselt sellepärast, et loopi mul siiski kirja ei pandud. Kahju oli, aga ega ma järgmisest heatist enam edsi poleks nagunii saanud, sest sealt muutus tase juba kõrgemaks.

Need tingimused, mis seal olid, panid proovile kõik sõitjad. Esimesel päeval ei tohtinud päris kaldas trikke teha ja sealt ka Whiteley ebaõnnestumine- ta ei teinud trikke võistlusalas. Üldiselt ei maandutud ei blinde ega handelpasse – üritustel peamiselt kukuti. Mõne suutis ära teha Litwin ja ühe maandutud R2B sooritas Whiteley, mida mina nägin. Uue tulijana üllatas Correia, kes oli stabiilne ja tegi palju trikke. Hiljem selgus, et tegu on Portugalist pärit sõitjaga, kes võistleb veel kõrgel tasemel wave’s ja osaleb race võistlustel.

 

Ise jäin võistlusega väga rahule, sest suutsin nendes tingimustes kõik oma trikid vähemalt korra ära teha – küll mitte ühes heatis aga siiski. Näen, et minu mõte treenida Tarifal ja laduda alla korralik põhi, tasus kuhjaga ära. Arvestades, et olen aktiivselt sõitnud vaid 4 kuud Boracayl ja Tarifal niipalju kui tuul lubas (u 3 kuud) ning et vahepeal olin sunnitud 6 kuud vigastuse tõttu surfist eemal olema, sain võistlusel võimetekohaselt hakkama. Järgmisena on siis plaanis tegeleda uute trikkide õppimisega, mis aitaksid mul konkurentsis püsida ka järgmisel aastal.

Kokkuvõttes osales siis naisi 18 ja mina jäin Lutzu, Ericheni ja de Jongiga jagama 9ndat kohta.

Järgmine KTE etapp on kohe Itaalias ja kui oleks vaid võimalus, siis osaleks sealgi. Aga kahjuks on kamade ostmise ja võistlustel käimisega ressursid piiratud :(

Ranno ei saanud tervet MM võistlust kaasa teha, sest vigastas jalga. Samas oli ta oma parimal sõidul 12 kohal, mis on minu arvates SUPER!

Esimene suurvõistlus (ja minu elu teine freestyle võistlus üldse) on siis nüüd seljataga ja tunne on MEGA – just love kitesurfing! :D

 


  • Facebook
  • Twitter

7 kuud Tarifal

Sõidame varsti Tarifalt kodumaa poole ja aeg teha kokkuvõtteid:)

 

Siia jõudes olin suht halvas füüsilises vormis, sest jalavigastuse tõttu ei saanud ma mingisugust trenni teha 5 kuud. Seega alustasin justkui nullist. Kui alguses suutsin vaevalt 30 minutit 140l/m pulsiga tööd teha, siis nüüd olen tõstnud oma anaeroobse läve 165-ni. Tuuletutel ilmadel käisin kõndimas, sest jooksmine oli liiga raske. Nüüd jõuan juba 1tunnise jooksu ajal hoida pulssi keskmiselt 147l/m juures.

Tuuled. 80% tuultest on olnud pagilised ja puhub 15-35m/s -  1/3 nendest olen julgenud sõitma minna. 10% tuultest on olnud ühtlased kuid puhub 3-7m/s e. mul ei ole nii suurt kitet, et siis sõita. 5% tuultest on olnud sellised, et puhub ühtlane tuul ja võimaldab UH trikke teha aga neid vaid 1-4m lainete vahel. Seega pole ma õppinud siin mitte ühtegi uut trikki. Aga loodan, et seeeest olen sõitnud korraliku põhja alla e. ehitanud  oma surfimajale vundamendi.  Seega suudan nüüd kindlasti paremini hakkama saada hoovuste, lainete, tugevate tuulte ja pagidega.

Olen kogu selle aja lootnud, et küll need termotuuled ja rahulikumad tuuled ka siia jõuavad, kuid kahjuks ongi see vaid lootuseks jäänud. Tänase seisuga on puhunud 7 nädalat järjest ainult levante, mis on pagiline ja väga tugev tuul. Seega peab ütlema, et Tarifal talvituda pole erilist mõtet, sest tehnilliste trikkide harjutamiseks ei ole siin tingimusi. Küll aga sobib siin enne hooaja algust põhi alla surfata e. 1 kuu enne hooaja algust.

Vaatamata kõigele pean ütlema, et Tarifa ise, mulle väga meeldib. Kui vaid pistad nina kodust välja, siis ei jää muud üle kui ahetada. Jään taga igatsema jooksmis- ja venitustreeninguid päikeseloojanguga ookeani kaldal, jalutuskäike promenaadil ja mägedes matkamist. Samuti on siin aastaringselt head puu ja juurviljad, mis tekitavad suve tunde ka siis kui õues on 10 kraadi ja sajab vihma. Ainuke miinus siin on pidevalt ulguv tuul, mis kohati võib raskendada pisiasju sinu igapäevaelus N: sa ei saa niisama kodust välja minna, sest kui teise toas on aken lahti, siis tekib meeletu tuuletõmbus ning kõik asjad hakkavad lendama, paukuma, kukkuma. Samuti pole lihtne asju autosse panna, sest midagi maha panna ei saa ning uksi peab pidevalt kahe käega toetama, et need tagurpidi ei lendaks.

Tõeliselt eriliseks teeb Tarifa aga surfari jaoks see, et siin käivad harjutamas kõik maailma parimad surfarid. Kõrvalt näha ja koos veepeal olla maailmameistritega on omaette kogemus. Lahe on see, et nad on täiesti tavalised ja väga sõbralikud inimesed.  Olen siin oma silmaga ära näinud siis järgmised surfiinimesed: Aaron Hadlow, Kevin Langeree, Ruben Lenteni, Youri Zooni, Marc Jacobsoni,  Alex Pastor, Alberta Rodina, Abel Lago. Naistest – Kari Schilbevaag, Erica Lindbergi, Gisela Pulido ja Bruna Kaijya. Kõige rohkem on mind inspireerinud siin Gisela ja Bruna, sest see kuidas nad trenni teevad ja ei virise, on muljetavaldav.

 

Nüüd siis on jäänud veel mõned päevad Palmoneses sõitmist. Prognoos on ikka sama 11-19m/s. Siis sõidame Mar Menori ja püüame ehk mõne termotuule kinni, sest prgnoosi ei ole. Edasi Itaaliasse RRD peakorterisse ja sealt juba Eestisse. Jõuame EMV esimeseks etapiks Saaremaale ning loodame, et külm meid seal kohe ära ei võta :)

 


  • Facebook
  • Twitter

RRD laager Tarifal

28. märtsil toimus Tarifal Team RRD kevadlaager. Ilmad olid tuulised ja peamiselt puhus levante. Sõitsime nii Valdavaqueroses, Palmoneses kui ka Canos de Mecas. 3 päeval puhus poniente ja siis sai natuke ka freestyle-da. Mehed nautisid siinseid tugevaid tuuli (-35m/s) täiega. Risto lammutas old-school trikke,  Meelis wave’i, Bounz speedis, Asko fan’is ning Ranno race’is mõnuga. Meie Evaga pidime siiski mitmel korral tuulele alla vanduma, sest 5m2 lohe käis üle. Canos de Mecas sain tunda korra päris lahedat tunnet, kui Eva 5m2 passioni üles lasi ja mina rippusin lohe ja Bounzi vahel…. tõmbasin natuke poomi ka peale ja lohe tõstis täiega. Vaatamata tuulistele ilmadele oli rannas väga mõnus õhkkond….  lahe, et team siia tuli…  merel üksteise turvamised, ühised õhtusöögid ja aftersurfid on need, mida jääme siin igatsema.

Jälle siis nö üks etap möödas… ja kohe algas teine ;) . Eile käisime Palmoneses sõitmas (sest ikkkkkkkka on levante ja see otsa ei saa) ja kohale on jõudnud uus punt…. PRO-d. OK. Selle, et sa sõidad Youri Zooniga ühel triibul ja ahhetad, ei olegi kõige hullem, sest mehed on ju nagunii kosmosest. Aga ühel triibul Bruna Kaijaga sõita pole üldse tore :D . No trikid ei jää meeste omadele üldse alla ja kõik täiega poweris tehtud. Ainuke vahe oli see et Youri tegi ühe triibuga  2-3 trikki aga Bruna ühe.  Peale nende olid kohal veel terve hulk pkra-st tuttavaid nägusid, kes kõik lammutasid maximumi. Kahju, et fotokas kodus oli :( . Pole veel jõudnud netist uurida, et mis värk on – kas kuskil tulemas mingi võistlus… aga eks näis. Igaljuhul on kaldal mõnus live surfimovie ilma piletita.

Ilmaprognoos muidugi on suht masendav, sest tuul ei kavatsegi ponienteks pöörata, mis tähendab, et freestyleist võib vaid und näha.


  • Facebook
  • Twitter

Hooaja algus Tarifal

Tundub, et kevad on jõudnud Tarifale ja sügis-talvised tormituuled on asendunud briisikate ja rahulikemate tuultega – seega võib öelda, et olen lõpuks ometi saanud tegelema hakata uute trikkide õppimisega. Tänu meie kõrval elanud sakslastest naabritele, avastasime ülikõvade levante tuultele toreda alternatiivi Gibraltari lähedal Palmonese rannas, kus on nii suuri laineid kui ka ideaalne flätt hightide ajal.

Märtsi alguses tulid meie kõrvale elama kaks sakslasest kitesurfarit Meike ja Niklas koos kellega oleme pidevalt koos merel olnud. Mõlemad on sponsoreeritud surfarid ja sõidavad väga hästi. Niklas osaleb ka PKRA-l ja Meike saksa oma võistlustel ning plaanib see aasta osa võtta KTE-st.  Nii lahe on merel olla oma kambaga – nagu Boracay surf :) .Naabrid tunnevad ka kohalikku Malaisiast pärit surfarit Basrit, kes samuti meiega merel oli. Väga turvaline oli harjutada,

sest kui kite vette kukkus, siis poisid aitasid kohe kite üles ja sõit sai jätkuda.Peale selle sai alati väikeseid näpunäiteid selle kohta, mida valesti tegin ja mida peaksin tegema:) Seega on viimasel ajal olnud mõnus seltskond nii merel kui kodus.

Täna läksid sakslased ära ja päris kurb on. Õnneks jõudsid üle-üleeile Tarifale Risto ja teised eestlastest surfarid – nii et seltsielu jätkub. Eva ja Tarmo on meisterdanud juba kaks väga maitsvat õhtusööki ning üle pika aja nautisime aftersurfi kola ja rummiga :) .

Proovisin siin 2011 RRD obsessionit ja väga kripeldama jäi. Mulle hullult meeldis poom, mis oli väga mõnus  – pehme ja toimekas – võrreldes minu poomiga on RRD

oma nagu amortidega mugavusauto, mis mulle hetkel nii sobib, sest käed on saanud päris kõva vatti ja sõites väsivad väga ruttu. Samuti oli kite UK-is stabiilne ning hooki panemine väga lihtne, sest chiken loop on fikseeritud. Seega hoian Risto ligi ja proovin seda kitet veel ja kes teab – äkki vahetan varustust ;)

Igaljuhul on Tarifal surfielu mõnusaks läinud – rohkem eestlaseid satub siia ja ilmad on mõnusalt soojaks läinud – ka esimene korralik päikesevõtt on tehtud.


  • Facebook
  • Twitter

Rejabas

Rebajas

Kõigepealt tuleb alustada sellest, et tuult meil ei ole olnud…. viimati sõitsin 1. jaanuaril…. või üks kord veel mingi aeg, aga kõhutuulega:( Samas on viimane nädal aega puhunud nii tugev tuul, et isegi kodus ollas on tunne, et elad föönis. Nii et hiljutisi surfikogemusi eriti jagada ei ole. See eest on siin, nagu ka mujal Euroopas, allahindlusperiood e REBAJAS sildid igal kauplusel ja mis siis muud kui shoppama:)

Tarifa on täis superlahedais surfipoode ja siia võiks matta kogu oma maise vara. Aga mõistlike hindu siit ei leia:) Seega tasub sõita Algecirasesse, mis asub siit 20 km Malaga poole. Kõige lahedam pood on minu arvates seal Decatelon – see on nagu kellegi kodu – parajalt sassis, täis lastega perekondi, kes sobravad väga normaalse kvaliteedi ja hinnaga spordikaupades. Lapsed võivad seal sõita kohalike tõukekatega ja elavad täiesti oma elu – mängides – ja lasevad vanematel rahulikult ringi kolada. Markkus on tavaliselt seal jõusaalis e. trenazööride osakonnas väntab ratast, tõstab hantleid ja teeb muude asjandustega nö trenni.

Päris tore oli vahelduseks konnata suurtes poodides…. aga mis teha – ma ei oska asju osta. Kõik mis tundusid ilusad/toredad, ei tundunud mulle sugugi vajalikena N: õhtukleidid või kontsakingad – aga millal ma viimati väljas käisin:) …hmmm…. jah, surfarina võiks osta rannariideid aga praegu on nii külm, et peale kalipso mul seal midagi vaja ei ole.

Mis siis ikka… Markkusele ja Rannole sai mõned asjad aga minu rõõm saabus siiski surfipoest :) Sain kätte oma sünnipäevakingituse Rannolt – RRD POSON limited edition laud:) Proovisin seda Boracayl ja see jäi nagu hingele. Veepeal sain sellega siin juba ühe korra sõita – alguses tundus väga võõras, eriti strapid, sest minu vana laua omad olid megapehmed aga uuel laual on need nagu sport varjandil. Teise tiiru järel aga sain juba parema tunde sisse. Sõites oli merel hull kartulipõld ja siis on suht raske poppida aga siiski tundus, et veest välja saada oli väga mõnus. Igaljuhul ootan kannatamatult sõidutuult, et saaks uue lauaga veepeale nautima:)

Teine koht, kus me juba teist aastat järjest ei suuda raha kulutamata jätta, on Gibraltar. Eelmine aasta ostsime sealt suure objektiivi ja seekord läksime sellel uv-filtrit ostma. Aga kohapeal selgus, et müügis on väga hea hinnaga uuem Nikon. Sama India mees – väga sõbralik, asjalik ja abivalmis, lasi meil selle fotokaga mängida ja nii see meie pere liikmeks saigi. Nüüd oleme mitu päeva seda tundma õppinud. Kodus käib nagu fotokoolitus…. loeme juhendit ja proovime seda nii ja naa – päris põnev. Tore on see, et sellel on HD video ka sisse ehitatud, nii et saab päris kaugelt kvaliteetset pilti teha. Probleem on ainult selles, et objektiiv on nii suur, et seda on raske suure tuule korral paigal hoida ja pilt hakkab hüppama. Peab sellele mingi lahenduse leidma.

Mis siis veel. Meil sai läbi rendileping mägimajas ja kolisime jaanuari keskel linna, korterisse. Maja on päris uus ja oma piiratud alaga, kus on laste väike mänguplats ja kaks basseini, mida hetkel küll kasutada ei taha aga arvestades, et oleme siin kuni juuni lõpuni, saab see suvel päris mõnus mugavus olema. Eelmise kohaga võrreldes on siin parem, et see maja ei ole nii niiske ja kõik vajalik (poed, rand, promenaad jmt) on käeulatuses. Veel meeldib, et näeme nüüd aknast kogu rannariba los lanchesest kuni los dunaseni ning samuti ka flätti e. kas seal on sõitjaid ja isegi seda, kui palju vett seal on. Jama on aga see, et siin ei ole interneti  – veel – aga kes teab kas saamegi – siin ju kogu aeg siesta ja manana.

Kuna tuulega on nirusti aga süüa saame hästi, siis oleme sunnitud otsima siin alternatiive, et mitte paksuks minna:) Ranno hakkas jõusaalis käima. Mina aga olen päris madalale langenud ja käin kõndimas:) Ok… tegelikult on see lahe. Siin on pikk rannajoon ja promenaad mida mööda koos Markkusega käime – mina jalgsi ja Markkus rattaga – kokku kuskil 2 tundi. Promenaadile on ehitatud ka välijõusaal, kus enamus asjad on küll rohkem nalja pärast, aga mõned väga mõnusad/asjalikud.

Nendel päevadel kui levante ei lase nina toast välja pista olen pusinud hispaania keelt õppida ja vaikselt hakkan ka filmidest aru saama. Aga üldiselt ootame pikisilmi kuna saabub korralik sõidutuul.

Aaa…. väike video surfamisest maatuulega :)

https://www.youtube.com/watch?v=9at7IBctJDU

Kerli


  • Facebook
  • Twitter

3 kuningat ja jõuluvana

Nüüd ei ole natuke aega üldse puhunud ja seega pühendame oma aja Markkusele, kes tihti peab otsima endale tegevust rannas, kui ema ja isa vastutustundetult merel viibivad. Siin ei olegi kombeks lastel 24. detsembril kingitusi saada. Kõige toredam päev on hoopis 5. jaanuar e kolmekuningapäev ning seda tähistatakse ka  linnas suure peona – läksime Markkusega ka vaatama, et mis siis hispaanlased sel puhul korraldavad.

Peaväljakule kõndides oli juba kaugelt kuulda hoogsat laste-jõulu-disko muusikat. Rahvas kogunes vanalinna lossiväravate juurde. Valmis oli seatud 4 saani või vankri moodi ratastel platvormi, mida vedasis autod ja kuhu peale oli roninud terve hulk lapsi. Kui lähemale jõudsime, siis Markkus tahtis samuti saani peale ronida aga mina ei julgenud lasta tal sinna istuda, sest mine tea kui kiiresti need liiguvad ja kas jõuan sellele rongkäigule järgi joosta – pärast laps kadunud :) .

Rahvast muudkui kogunes ja mulle tundus, et kõik linna lapsed olid peredega kokku tulnud. Huvitav oli see, et lastel olid plek-purkidest valmistatud ussikesed käes, mida maad mööda tiriti – need tegi päris lahedata ja meeleolukat heli. Siis aga nägime eelmisest aastast tuttavat nö Tarifa vanaisa, kellega Markkus väga lähedaseks sai (meisterdasid pidevalt koos garaazi all ja mängisid jalkat) ja äkki tõstiski ta Markkuse saani peale istuma. Ok, loodame, et see väga kiiresti ei liigu, mõtlesim ma.

Meeleolu tõmmati plaksutamise ja musa saatel järjest lõbusamaks. Siis astusid linnaväravatest välja 3 kunungat ja jõuluvana – peategelased istusid igaüks oma saani ja rongkäik algas. Hakati liikuma linna  tänavatele ja tee ääres seisvatele inimestele visati komme. Õnneks jõudsin ilusti saanidega sammu pidada ja nii liikusime mööda linnatänavaid edasi. Markkuse jaoks liikus rongkäik aga liiga aeglaselt ja ta ei viitsinud enam saanis istuda. Tõstsin ta maha ja siis läks kommide püüdmiseks. Päris tore sündmus – linn oli rahvast täis ja kõik lehvitasid peategelastele. Õhtul võttis Markkus oma taskutest kõik korjatud kommid välja – saagiks oli terve kausitäis karamellikomme :D

Kahjuks unustasime fotoka koju ja videokaamera oli tühjaks saanud, seega on pilt veitsa teisest teemast.

Kerli


  • Facebook
  • Twitter