Tripi 2 järgmist päeva, Dumagete, taifuuni piirkond ja Annetti sünnipäev

Järgmisel päeval oli siis minul sünnipäev ja sain 24…aiaii…Peab vist hakkama suureks kasvama, aga mitte veel! Magasime sisse ja sõime. Siis läksime linna laenutasime rolleri kaheks päevaks ja maksime selle eest 650 pesot kokku. Mis on väga okey hind, Boracayl maksab 1 päev 1500 pesot. Nii, et olime sellise hinnaga väga rahul. Sõitsime ringi ja shoplesime, mis võttis palju aega. Õhtul siis tegime kiire pesu ja läksime Angelo baari. Meil oli 3kesi väga tore jõime rummi ja siis mingi hetk läksime linna Angelo viis meid ühte ranna klubisse, kus oli hea muusika ja odavad joogid , tantsisime ja hullasime ning siis hotelli! Järgmisel päeval oli nats paha olla aga vedasime oma pepukesed voodist välja ja läksime rolleriga rändama. Loodus on seal mega ilus ja suured korralikud teed! Läksime siis ühte pisikesse loodusparki-Zoo Paradise. Mille on teinud kohalik mees, kes väga armastab loomi. Seal olid siis ahvid, erinevad linnud ja palju muud ja suured krokodillid! Ja niisama selline looduslik park. Lõpuks jõudsime siis majakesse, mis oli nagu muuseum. Omanik ise istus seal oma naisega ning seal olid loomade topised. Ta rääkis neist väga suure rõõmuga ja nagu me aru saime, siis enamus on tema ise üles kasvatanud (orangotang, lõvid, elevant, karu jpt). Rääkis meile palju nad sõid kana ja liha! Ja siis lõpuks ütles, et tal ka madu-boa madu oli see suhetliselt suur, magas  kastis, mis siis käis pealt lahti ja saime talle pai teha ja teda sülle võtta. Mingit eraldi tasu ta ei küsinud ja mainis, et see tema beebi ja pärast jätsime tipi kasti mõned pesod! Väga selline personaalne lõpp oli asjal, mis meile väga meeldis!

Edasi sõitsime niisama ringi ja nautisime ilusat loodust ja maahõngu. Tegime ranna ääres peatuse sõime oma lõunat.Rannas oli vette kukkunud huvitav puu, mille peal turnisime ja sõime. Kohalikud poisid mängisid kõrval ja tegid naljakaid hääli! Seal oli üks armas kits, kes kogu aeg määgis, me ei saanud aru, mis tal viga ja mingi hetk ma avastasin, et puu all pisike nupsu talleke. Läksin talle pai tegema ja vaatama kas kõik korras ja siis Priidu nägi, et teise puu all veel talleke. Nad olid väga sõbralikud nagu koerapojad võtsime sülle ja ninnunännutasime neid ja siis nad läksid emme juurde tagasi ja siis ema oli õnnelik ja ei pidanud oma tallekesi kutsuma!
Siis otsustasime minna väikesse mägisesse linnakesse Valenciasse! Ja siit võix Priidu ise edasi rääkida, mis seiklusi läbisime!
Valenciast küsisime teed koskede juurde ja juhatati 30 minutilisele sõidule. Tee peal märkasime ehitusi ja lagunenud sildasid, see piirkond kannatas detsembri taifuuni all, kus sadu ujutas üle jõed ja tekitas mudalaviine. Oleme juba kahest ajutises asjast üle sõitnud kui märkame et tee saab otsa ja edasi peab sõitma sellist jalakäijate rada, mis polnud ka kõige hullem, natuke mudane ja extreemsem. Korraga tuli sõita üle bambussilla ja kohe kohe olimegi kohal Pulangabato kose juures. Suur rauast punaseks määrdunud kosk tuli nagu torust välja. Kõrval hullas kohe veel üks väiksem tegelane ja kohalikud ujusid koskede kõrvale tekitatud basseinis. Kusjuures märkasime tee peal tulles ka kohati auravat teed, mis andis märku „hotspringidest“ ehk siis kuumavee allikatest. Turnisime natuke, ojetasime kuidas trepid lihtsalt otsa saavad ja milline see piirkond enne detsembrit tegelikult välja nägi. Kivi ja mudalaviinid olid oma töö teinud ja seda võis selgelt märgata. Ronin siis mööda kive suurema koseni ja üritan sinna alla minna, aga surve on nii suur, et hakkab valus lausa ja väike hirm, et järsku popsab seal koos veega mõni kivi mulle pähe hoidis hirmu kontrolli all ja ei hakanud suruma. Kose all ujutud, hakkame tagasi reisima ja juba varsti mõni kilomeeter allamäge peatume „hotspringis“ kus siis tekitatud soojavee allikale bassein, kus 10 peso eest ajatult vedeleda saab.  Kohalikud juba vedelevad seal hunnikus ja ujuvad riietega nagu aasia inimestele kombeks. Meie võtame riided ära ja sukelduma ka sinna basseini sooja vett nautima. Hapu maitsega punakas vesi on lausa tulikuum ja korraga käib kõva pauk. Hetk ja käib veel üks kõva pauk ja siis hakkab sadama. Sajab päris kõvasti ja tegelikult on päris hea jahutav see vihm. Müristab lõputult ja vaikselt hakkan muretsema juba kuidas me tagasi saame kuivalt, kui nii sajab. Ootame ja ootame, aga tundub et vihme ei jää järgi ja otsustame vaikselt minema hakata. Mägedes ja vihmaga pole väga soovitav reisida, seega liigume vaikselt mäest alla oma rolleri seljas, kui märkame et ajutine sillalahendus on üle ujutanud ja peame seal jala läbi minema. Vool pole teab mis tugev, aga käin kaks korda, rolleriga ja siis Annettiga. Edasi suundudes on soojavee allikas ka hoogu saanud ja kohati on tee paksult auru täis. Kõik tee äärsed väiksed jugad mis tundusid armetud, on nüüd muutunud gigantseteks  koskedeks, mis teede kõrvalt alla vuhavad. Mõni kilomeeter veel ja jõuame sellisesse kohta, kus tundub pea võimatu üle saada. Vesi vuhab hooga üle tee ja varasemad ehitusmehed on ka lahkunud. Mõtleme natuke ja samal ajal koguneb meie ümber mõlemale poole veel kohalikke, kes ootavad ja mõtlevad. Korraga tuleb krossisõitjate grupp, kes on üleni mudased ja tundub et see katsumus neile meeldib, sest korraga sõidavad kõik sealt hooga läbi.  Annett hüppab mingi möödasõitva auto kasti, kuna kahekesi on natuke keeruline sealt läbi sõita kuna vesi on poole meetri sügavune ja voolab. Panen siis ka motikale hääled sisse, jalad kõrgele ja näpud risti, sest keegi ei tea mis nüüd siit tuleb. Õnneks saan sealt läbi ja kohtume juba teiselpool jõge, kus jätkame oma retke Dumagete poole. Edasine seiklus piirdub liikluse ja märgade riietega ja jõgedega on õnneks selleks korraks kõik. Kodus on mõnus soe dush ja kuivad riided ja juba olemegi tagasi rolleri seljas, et linna poole sööma kimada. Casablanca nimeline Itaalia restoran, pidi linna parim, olema ja läksime seda testima. Hinnad olid keskmisest Boracay resto klassist natuke odavamad. Tellime 2 suppi, juustusupi ja tomatisupi, samuti mashmelon shake´i ja see oli tõeline maitseelamus. Selline mida annab otsida. Suured, maitsvad ja nauditavad lahendused panid päeva i’ le täpi!


  • Facebook
  • Twitter
Leave A Comment